Võimaliku riikliku eesmärgina sündimuses taastetaseme saavutamist Eestis peab oluliseks 77 protsenti ning ebaoluliseks 17 protsenti inimestest, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusest
Sündimuse taastetase tähendab keskmiselt pisut üle kahe lapse peres ehk olukorda, kus keskmiselt on lapsi sama palju kui lapsevanemaid. Sel juhul on laste põlvkond sama suur kui nende vanemate põlvkond ja riigi rahvastik saab väheneda või suureneda ainult rände mõjul, teatas Ühiskonnauuringute Instituut uuringu tulemusi selgitades.
Praegu on keskmine saadud laste arv Eestis 1,8. See tähendab Eesti rahvastik kahaneb iga põlvkonnaga loomulikul teel ligikaudu 10 protsenti. Taastetasemele vastav eesmärk oleks keskmiselt 2,06 last peres.
Vastajatel paluti hinnata Eesti riigi võimalikku eesmärki jõuda 2035. aastaks sündimuses taastetasemele. Oma hinnang oli võimalik anda kuue palli skaalal. 17 protsenti inimestest leidis, et see on “väga ebaoluline”, “ebaoluline” või “pigem ebaoluline” eesmärk. 77 protsenti vastas, et see on “pigem oluline, “oluline” või “väga oluline eesmärk”.
Sündimuses taastetaseme saavutamist peavad oluliseks kõikide parlamendierakondade toetajad. Kõige enam loevad seda oluliseks Isamaa toetajad (91 protsenti). Järgnevad EKRE (85 protsenti), Keskerakond (82 protsenti), Eesti 200 (79 protsenti) ning Reformierakond (77 protsenti). Kõige vähem peavad taastetaseme saavutamist oluliseks sotsiaaldemokraatide toetajad (59 protsenti).
Sündimuse kõrval palus Norstat inimestel hinnata veel nelja eesmärki. Suhtelise vaesuse vähendamist 25 protsendini 2035 .aastaks pidas oluliseks 89 protsenti vastajatest. Üldharidusasutustes täielikult eestikeelsele õppele üleminekut peab oluliseks 77 protsenti. 2030. aastaks eelarvetasakaaluni jõudmist peab oluliseks 72 protsenti. 2045. aastaks elektri ja soojuse tootmisel täielikult taastuvatele energiaallikatele üleminekut peab oluliseks 63 protsenti.
Lisaks selgus küsitlusest, et 68 protsendi vastajate hinnangul peaks riik praegusest enam rahastama sündimust soodustavaid meetmeid ning 24 protsendi sõnul mitte.
Norstat viis küsitluse läbi 27.-28. juulil veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.
Err.ee
