Eesti Posti juht Mart Mägi ootab postiseaduse muudatust, mis annaks postiteenuse hinna otsustamise ministri käest konkurentsiameti kätte ning lubaks kirjakandmist senise kuue päeva asemel kolmel päeval nädalas.
“Universaalne postiteenus ei ole Eesti elaniku jaoks prioriteetne teenus ja igapäevane vajadus selle teenuse järele puudub.” Selle lause autor on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Lause pärineb eelnõu seletuskirjast, millega soovitakse lihtkirja hinda kergitada 90 sendilt 1.30-le. Kas te usute samuti, et igapäevane vajadus universaalse postiteenuse järele tegelikult puudub?
Kirju ei saadeta inimeste vahel enam iga päev. Ilmselgelt vahetatakse sõnumeid erinevates mobiilseadmetes või arvutites. Nii et otsene kirja saatmise vajadus on Eestis langenud väga jõuliselt. Me näeme, et miljonist kirjast umbes 90 protsenti kantakse jõulude ajal, need on jõulupostkaardid ja jõulukirjad.
Mis me teeme selle teadmisega?
Me tegelikult ei saa universaalset postiteenust surnuks lugeda. Universaalne postiteenus ei ole ju ainult siseriiklik kiri. See on ka suhtlus muu maailmaga ja päris mitmetesse väga kaugetesse paikadesse viib kirja või ka väikse paki ainult postiorganisatsioon.
Aga selle jaoks, et viia Namiibiasse kirja, ei ole tarvis üle-eestilist iga päev toimivat kandevõrku.
Kirjamahud on langenud iga aasta umbes seitse kuni 10 protsenti ja muidugi me oleme ka võrku tõmmanud järk-järgult koomale. On olnud perioode, kus me ei ole saanud võrku koomale tõmmata erinevatel põhjustel. Ja nüüd, võib-olla natukene vabamates oludes, on võrku kohendatud natuke rohkem.
Taanis kantakse kirju laiali ainult korra nädalas ja Soomes kolm korda nädalas. Kas teie olete aru saanud, mis takistab Eesti poliitikutel universaalse postiteenuse nõudeid muutmast?
Jah, Eestis on postiseadusesse kirjutatud väga üheselt, et posti tuleb laiali kanda kuuel päeval nädalas. Me väga loodame, et see postiseadus saab ka uuema kuju. Me oleme teinud ka uuringuid ja inimeste ootus ei ole saada 24 tunni jooksul oma kiri kätte. Tegelikult ollakse valmis ootama 48 tundi.
Ma näen seda, et Eesti on loodetavasti minemas peale postiseaduse muutust üle Soome mudelile. Üks päev kantakse seal ühele poole linna ja teine päev teisele poole linna. Samad inimesed üks päev kannavad ühes kanderingis, teine päev teises.
Ehk ka Eestis oleks optimaalne kanda posti kolm päeva nädalas?
Jah, see kolm päeva nädalas tundub olevat mõistlik. Arvestades eestlaste perioodikalembust, ennekõike ajakirjade, ajalehtede lugemist, siis allapoole me ei näe, et see langeks. See sõltub ju ka kultuuriruumist.
Kui kirjade ja postipakkide kandmine läheb kolmele päevale nädalas, siis kas perioodika kandmine muutub selle võrra kallimaks?
Võiks nii öelda. Siin tuleb muidugi vaadata kõiki saadetisi. Me üritame kanderingile panna nii kirjad, ajalehed-ajakirjad, reklaami, mis on tegelikult väga-väga suure mahuga, ja ka pakid. Tegelikult me oleme hinnastanud need täna kõik iseseisvana. Kui mahud vähenevad, siis muidugi nende hinnad kallinevad. Aga üks teenust teise arvelt küll kallimaks otseselt ei muutu.
Kui palju Ekspress Posti töötajatest te enda juurde üle võtta soovite?
Veidi alla 200.
Kas nende palk tõuseb võrreldes senisega?
Jah, Eestis on postiseadusesse kirjutatud väga üheselt, et posti tuleb laiali kanda kuuel päeval nädalas. Me väga loodame, et see postiseadus saab ka uuema kuju. Me oleme teinud ka uuringuid ja inimeste ootus ei ole saada 24 tunni jooksul oma kiri kätte. Tegelikult ollakse valmis ootama 48 tundi.
Ma näen seda, et Eesti on loodetavasti minemas peale postiseaduse muutust üle Soome mudelile. Üks päev kantakse seal ühele poole linna ja teine päev teisele poole linna. Samad inimesed üks päev kannavad ühes kanderingis, teine päev teises.
Ehk ka Eestis oleks optimaalne kanda posti kolm päeva nädalas?
Jah, see kolm päeva nädalas tundub olevat mõistlik. Arvestades eestlaste perioodikalembust, ennekõike ajakirjade, ajalehtede lugemist, siis allapoole me ei näe, et see langeks. See sõltub ju ka kultuuriruumist.
Kui kirjade ja postipakkide kandmine läheb kolmele päevale nädalas, siis kas perioodika kandmine muutub selle võrra kallimaks?
Võiks nii öelda. Siin tuleb muidugi vaadata kõiki saadetisi. Me üritame kanderingile panna nii kirjad, ajalehed-ajakirjad, reklaami, mis on tegelikult väga-väga suure mahuga, ja ka pakid. Tegelikult me oleme hinnastanud need täna kõik iseseisvana. Kui mahud vähenevad, siis muidugi nende hinnad kallinevad. Aga üks teenust teise arvelt küll kallimaks otseselt ei muutu.
Kui palju Ekspress Posti töötajatest te enda juurde üle võtta soovite?
Veidi alla 200.
Kas nende palk tõuseb võrreldes senisega?
Aga meie ühine huvi on ju see, et mahud ei langeks. Nii kirjastajate kui ka Eesti Posti vaatenurgast. Ja me oleme leidnud, et aeg ei ole sealmaal, et me saaks veel minna linnalises piirkonnas üle hilisemale kandele.
Aga see seisab ees?
Ma ei saa seda välistada. See sõltub sellest, kui kiiresti digimaailm areneb. Ajalehtede, ajakirjade kanne väheneb 10 protsenti aastas, mis tähendab, et üks hetk me oleme dilemma ees, et kojukanne on liiga kallis ja siis tekib küsimus, et kas me toimetame selle kohale hiljem.
Kui me oleme uuringuid teinud, siis paljud inimesed ütlevad, et nad loevadki ajalehte siis, kui nad tulevad töölt koju. Ja nad loevad seda huvi- ja lõbutegevuse eesmärgil, mitte uudiste eesmärgil. Sest uudiseid loetakse sagedasti mobiiltelefonist või nutiseadmest. Nii et ei ole välistatud, et ajalehed koos ajakirjadega ikkagi liiguvad pealelõunasse.
Mis see hinnavahe on?
Kui ma õigesti mäletan, on hinnavahe suurusjärk 10–20 protsendi juures.
Poliitikud otsivad palavikuliselt kohti, kust riiki koomale tõmbama. Ja muu hulgas olen ma mitu korda kuulnud mõtet, et Eestis on neid teenuseid, mis lohisevad sarnasel kujul kaasas juba alates 1990-ndates,t aga mida tegelikult sellisel kujul vaja ei ole. Kas teie teenuste seas on taolisi asju?
Nagu ma alguses ütlesin, universaalne postiteenus on vajalik, et saata nendesse punktidesse, kuhu mitte keegi teine ei vii. Nii et selles mõttes ei lohise meie teenus mitte kuidagi.
Küll on küsimus, kas seda teenust võiks osutada erasektor. Ja siin minu vastus on jah. Ma arvan, et võib. Ka täna tegelikult ju universaalse postiteenuse jaoks tehakse konkurss iga nelja aasta tagant.
Takistuseks kipub olema natuke ajale jalgu jäänud postiseadus. Täna posti hind määratakse ministri poolt, kui energias, gaasis, mujal määrab selle regulaator ehk siis koostöös konkurentsiametiga. Ja me väga loodame, et ka posti hind tulevikus on konkurentsiameti pärusmaa, ehk ainult faktipõhine, kulupõhine. Ja sealt lähtuvalt seda teenust võib osutada keegi, kes on efektiivsem. Juhul kui usutakse, et keegi suudab olla meist efektiivsem.
Poliitikud räägivad muu hulgas riigiettevõtete erastamisest. Kui suur osa sellest, mida Eesti Postist tehakse, on teie hinnangul see, mida peaks tegema riigiettevõte?
Universaalne postiteenus moodustab meie käibest seitse protsenti ja see on langev. Kui kirjamahud vähenevad, siis see on kuni viie protsendi ulatuses. Muidugi tuleb tõdeda, et kirjade kogumaht on ikkagi üle miljoni. See tähendab, et seda teenust on mõistlik ikkagi pakkuda koos teiste teenustega. Nende eraldamine oleks väga keeruline.
Ehk ei saa maha müüa ainult Eesti Posti kasumlikku äri?
Saab muidugi, kõike saab tükeldada. Mure on selles, et eraldi selle viie protsendi ülalhoid osutub hiljem väga kalliks.
Kas poliitikud või ministeeriumi ametnikud on teilt nõu küsinud, et mis oleks, kui müüks Eesti Posti maha?
Otseselt nõu ei ole küsitud, et mis oleks. Aga ma arvan, et me ei ole ka poliitikategijad. Aga me oleme teinud organisatsioonist aina efektiivsemat ettevõtet, mis tegelikult sobituks Eesti pensionifondidele, Eesti investoritele, nii et iga eestlane saaks olla osa meie eduloost.
Sest Omniva pole enam Eesti Post ja ettevõte, mis tegutseb Eestis postimaailmas, vaid me oleme tegelikult Baltikumi ettevõtte. Me oleme sama tuntud või tuntum, kui on Maxima või AirBaltic. Just tuli välja brändiuuring. Me oleme Baltikumi armastatuim bränd. Ja me tegutseme tegelikult veelgi suuremas piirkonnas alates Soomest. Väga suures ulatuses Ukraina toetamisel ja Ukrainas endas ja tegelikult ka Kesk-Aasias tervikuna. Nii et meie edulugu on oluliselt suurem, kui see on Eestis.
Err.ee
