„Kasumid on välja võetud, aga kahjumit tahetakse nüüd kogu ühiskonnaga tervikuna jagada,” kirjeldas küünilist põllumeeste olukorda Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur saates “Kuum tool“.
Kangur selgitas, et põllumehed on aastakümneid hävitanud mulla süsiniku sidumise võimekust, lisades neisse keemilisi väetisi ja mürke. Seetõttu on Kanguri sõnul irooniline, et põllumehed paluvad nüüd abi, et toime tulla enda tegevuse tagajärgedega.
Kanguri sõnul teadsid juba talupojad, et parema saagi saamiseks tuleb mulda viia juurde orgaanilist väetist. Seetõttu peeti lehmi, et saada sõnnikut ja seega lõpuks ka paremat leivavilja – see seos oli talupoegadele intuitiivselt arusaadav, rääkis Kangur.
Ta lisas, et teise maailmasõja järel on aga muldadesse viidud ainult keemilisi kunstväetisi ja mürke, ning mulla elurikkus on seetõttu vähenemas.
Saates räägiti kliimamuutuste ja kliimasoojenemise mõjust majandusele. Räägiti kliimamuutuste põhjustest, riikidevaheliste rohelepete mõjudest ning arutleti globaalse soojenemise tagajärgede üle.
Juttu tuli ka sellest, kuidas viia kliimamuutuste sõnumit päriselt ettevõtete ja tavainimesteni. Räägiti ka kliimasoojenemisega ettevõtjatele avanevatest võimalustest ning kohustustest.
Külas olid Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur ja jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur ja politoloog, endine Eesti Ekspressi peatoimetaja ning keskkonnakonsultatsiooniettevõtte ClimaCheck esindaja ja kliima-start-up’i Climacash kaasasutaja Erik Moora.
Loe pikemalt Äripäevast: SIIT
Allikas. Äripäev
