Huntide arvukus meie metsades on kasvanud nii suureks, et loomad otsivad toitu inimasulate juurest. Kiskjarünnakud kari- ja koduloomadele on sagenenud sedavõrd, et inimohvri lisandumine on üksnes aja küsimus. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) saatis vastavasisulise pöördumise peaminister Kristen Michalile.
Regionaalpoliitiline jutt sellest, kuidas maapiirkondi tuleb kaitsta, on õõnes, kui see ei võta arvesse kõige olulisemat – maal elavat ja töötavat inimest,“ ütleb EPKK juht Kerli Ats. Pöördumises toob ta välja, kuidas põllumajandustootjad ja maainimesed üldiselt on hetkel seatud erakordselt haavatavasse olukorda. „Keskkonnaamet ja Jahimeeste Selts kinnitavad, et huntide tingimused Eestis on head, nende arvukus on kasvanud. Looduskaitse- ja jahireguleerimispraktika on suutnud tagada normaalse loodusliku tasakaalu. See näitab, et seireandmed, mille kogumise metoodika ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud, on tõestanud end usaldusväärsetena,“ sõnab Ats.
Atsi sõnul on tegemist kriitilise probleemiga, mille lahendus on peamiselt vaid poliitilise tahte taga. Peaministrilt oodataksegi eelkõige sellise poliitika toetamist, mis seab maapiirkondade elanike turvalisuse prioriteediks. „Kui täna on huntide arvukus nii palju kasvanud, et nad tungivad asulatesse toitu otsima, siis kui kaugel on päev, mil meie metsade tippkiskja kergeks saagiks saab varsa või lamba asemel inimlaps,“ küsib Ats pöördumises.
Pöördumises juhitakse tähelepanu, et lisaks ohule inimeste tervisele seab hetkeseis põllumajandustootjatele ka majandusliku ning emotsionaalse surve. „Kiskjarünnakute kahjude hüvitamise süsteem ei paku sellisel kujul piisavalt leevendust. Kehtiva regulatsiooni kohaselt hüvitatakse kahju täies ulatuses ainult esimese rünnaku puhul, alates teisest rünnakust kannab loomakasvataja osa kuludest ise ning neljanda ja järgneva rünnaku puhul kahjusid ei kompenseerita,“ selgitab Ats. „Kuivõrd huntide populatsiooni puudutavad otsused võetakse vastu loomapidajate tahtest sõltumatult, käitutakse nende suhtes siinkohal selgelt ebaõiglaselt.“ Ats märgib, et aastakümneid aretus- ja hooldustööd teinud loomapidajale on korjuste soolikajuppide haaval kokku korjamine ka mentaalselt äärmiselt valus. Sellele lisandub ärevus enda ja oma lähedaste pärast.
EPKK peaministrile suunatud pöördumine on ajendatud viimasel ajal aset leidnud kiskjarünnakutest, mis on toonud põllumajandustootjatele suuri kahjusid ning häirinud tugevalt maal elavate inimeste normaalset elurütmi. „Ennetusmeetmete tõhusus väheneb proportsionaalselt huntide populatsiooni kasvuga. Õiglane hüvitussüsteem puudub. Kuid kaugeltki olulisim argument on lihtne: maal elavatele inimestele peab olema tagatud elementaarne turvatunne! Palume, et riik kasutaks võimalust tegutseda enne, kui kiskjarünnakud nõuavad esimese inimelu,” seisab pöördumises.
Pöördumisega on võimalik tutvuda SIIN
FOTOD: erakogu
