Saksamaa valitsus kiitis kolmapäeval heaks kanepi osalise legaliseerimise eelnõu, Eesti poliitikute sõnul sarnast plaani kuskil laual pole. Kuigi poliitikud üksmeelt kanepi täieliku legaliseerimise suhtes ei näita, leiavad nad, et raviotstarbelisse kasutamisse tuleks suhtuda erandiga.
Terviseminister Riina Sikkut (SDE) ütles ERR-ile, et enne poliitilisel tasemel otsuste langetamist tuleks asjale läheneda üksnes teaduspõhiselt.
“Eestis ei saa teha liberaliseerimise ja legaliseerimise otsuseid ilma parandamata vaimse tervise teenuste kättesaadavust,” sõnas Sikkut ja lisas, et oluline on pakkuda inimestele tuge sõltuvuseks vabanemiseks.
Minister selgitas, et Eesti võiks eeskujuks võtta Portugali, kus legaliseerimise küsimus ei ole mitte poliitiline debatt, vaid asjale on lähenenud teadlased ja eksperdid. Tema sõnul on esikohale seatud rahvatervis ja sisejulgeolek, mitte konservatiivse ja liberaalse maailmavaate vaheline vaidlus.
“Erinevalt Saksamaast, meil on inimeste ja meeste oodatav eluiga lühem. Sõltuvust tekitavate ainetega kaasnevad kahjud on meil väga suured ja me näeme seda mõju iga-aastaselt,” lisas Sikkut Eesti ja Saksamaa võrdluse kohta.
Kui aga kanep peaks tervisliku seisundi tõttu ravimina vajalik olema, siis tuleks Sikkuti sõnul ennekõike kuulda võtta seda, mida ütlevad tervishoiutöötajad.
Sotside laual arutelusid kanepi legaliseerimise kohta praegu pole, lisas minister.
Arutelu laiemale avamisele leidub veel pooldajaid
Riigikogu liige Züleyxa Izmailova (Eesti 200) ütles ERR-ile, et Eesti 200 on seni olnud seisukohal, et rekreatiivse kanepituru reguleerimisele on erakond vastu.
“Kui sellel teemal debatti alustada, siis peaks see olema hoolikalt läbi mõeldud. Mina isiklikult arutelu sel teemal
Izmailova selgitas, et kui Eestis peaks teema üle suuremaks debatiks minema, siis võiks uurida näiteks Malta, Hispaania, Saksamaa, Tšehhi ja Luxemburgi kogemusi.
Lisaks sõnas Izmailova, et arutellu tuleks kaasata ka kohalikke põllumajandus- ja turismisektori esindajaid.
“Igal juhul peaks Eesti regulatsioon olema paindlik, et reegleid saaks uute tegurite tekkimisel või uute andmete ilmnemisel kiiresti ja tõhusalt muuta,” ütles Izmailova.
Samas on juba praegu kanepi ja kannabinoidide raviotstarbeline kasutamine teatud juhtudel lubatud.
Küll tõdes Izmailova, et ravikanep on patsientidele valdavalt siiski kättesaamatuks jäänud.
“Olen kuulnud, et Eesti arstidel pole tehnilistel põhjustel isegi võimalik välja kirjutada taimsete kanepi preparaatide retsepte, kuna need pole Euroopa ravimiregistris kirjas mitte ravimite, vaid botaanilise ravimitoormena. Ravimiks teeb toorme apteegis kaalumine ja etiketiga varustatud pakendisse panemine või sellest tinktuuride valmistamine, ent sellisele protsessile digiretsepti kirjutada ei saa,” sõnas Izmailova.
Kanepi legaliseerimist praegu koalitsioonierakondade laual pole, kuid Izmailova lisas, et plaanis on üleüldine uimastipoliitika kaasajastamine.
Kanepi raviotstarbelist kasutamist tuleks vaadata eraldi
Endine tervise- ja tööminister ning praegune riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Tanel Kiik (Keskerakond) ütles ERR-ile, et on sarnaselt paljudele tervise valdkonna ekspertidele uimastite kasutamise osas üleüldse skeptiline.
“Loomulikult on erandeid, mis puudutab meditsiinilisi näidustusi, ravikanep ja muud sellised küsimused, kus on reaalne ekspertiis ja reaalne tõestuspõhine uuring all. Aga üldiselt minu arusaam on, et erinevate uimastite kättesaadavus peaks pigem langema,” sõnas Kiik.
Kiik lisas, et Eestis teeb muret alkoholi- ja tubakatoodete liigtarvitamine. Seega tuleks Kiige sõnul panna rõhk hoopis tervislike eluviiside propageerimisele. See on ka üldine Keskerakonna seisukoht.
Riigikogu liige Aivar Kokk (Isamaa) selgitas ERR-ile, et praeguse seisuga pole tema ja ka Isamaa hinnangul Eestis kindlasti soovitatav kanepit legaliseerida.
Küll aga ütles, Kokk et eraldi teema on kanepi raviotstarbeks kasutamine, kus tuleb järgida tervisetöötajate nõuandeid. Ta tõi näiteks ka Kanada, kus kanepit kasutatakse meditsiinis valuvaigistava toime tõttu, kuid seejuures lähtutakse arstide väljakirjutatud retseptidest.
Ka reformierakondlasest riigikogu liige Yoko Alender ütles, et tuleb eristada ravikanepi kasutamist ja täielikku legaliseerimist. Ta selgitas, et ei ole sajaprotsendiliselt legaliseerimise vastu ega poolt, kuna selleks peaks detailsemalt tutvuma hetkeolukorra ja erinevate mõjuhinnangutega Eestis.
Alender lisas, et kanepi legaliseerimise üle võiks ühiskonnas debateerida küll, lisaks võiks rääkida ka uimastipoliitikast laiemalt.
Samas vaadatakse ka raviotstarbelisele kasutamisele skeptiliselt
Helle-Moonika Helme (EKRE) sõnas ERR-ile, et on kindlalt kanepi legaliseerimise vastu. Ta ütles, et kui Saksamaa midagi ees teeb, ei tähenda see automaatselt seda, et Eesti peaks kohe sama asja tegema.
Helme sõnas, et eeskujuks võetakse tihtilugu ka Hollandit, kuid tema hinnangul pole selles riigis kõik täiuslik. Lisaks ütles ta, et poliitikud võivad langetada otsuseid poliitilisel tasandil, kuid rohkem tuleks mõelda legaliseerimise tagajärgedele.
“Need instantsid, kes pärast nende järelmitega tegelevad, meditsiintöötajad, politsei ja vaimse tervise spetsialistid, nemad ütlevad ja ka Hollandis ütlevad, et palun ärge tehke, palun ärge minge seda teed,” selgitas Helme.
Helme lisas, et kuigi arstid võivad juba praegu teatud juhtudel kanepit välja kirjutada, tuleb arvesse võtta ka seda, et mõnel juhul kirjutatakse ravimeid välja liiga kergekäeliselt.
Riigikogu liikme sõnul tuleb arvestada erinevaid sõltuvusprobleeme kui ka seda, et ka ravi otstarbeks väljakirjutatud kanep võib jõuda valedesse kätesse.
Saksamaal pole legaliseerimine veel jõustunud
Kuigi Saksa valitsus andis eelnõule rohelise tule, peab sellele toetuse andma ka parlament. Praegu näeb eelnõu ette, et täiskasvanu võib omada kuni 25 grammi kanepit ning enda tarbeks võib kasvatada kuni kolme taime.
Muu hulgas saavad inimesed ühineda ka “kanepiklubideks”, kuhu võib kuuluda kuni 500 liiget ning neil on lubatud legaalselt kanepit kasvatada ja hankida.
Err.ee
