Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem sooviks, et Balti riigid teeksid koostööd reaktiivsuurtükiväe ja laevatõrjerakettide võimekuse väljaarendamiseks, mis võimaldab tabada sihtmärke sadade kilomeetrite kaugusel, kirjutab Postimees.
Kaitseväe juhataja sõnul uurib Eesti praegu turgu. Sadade kilomeetrite kauguselt tabavaid rakette on mõtet hankida juhul, kui seda teevad ka Läti ja Leedu, kuna see oleks samm edasi kogu regiooni kaitsevõimes. See eeldab kokkulepet kolme riigi valitsuste vahel.
Laevatõrjerakettide laskeulatus on kuni 200 kilomeetrit, mis tähendab, et näiteks Hiiumaa kaitseks ei pea relvasüsteem asuma saarel, vaid saab vaenuliku laeva neutraliseerida mandrilt. «Millise tootja kasuks me otsustame, seda ma ei tea, aga koos Lätiga külastame sel nädalal näiteks Poolat, kellel on sellised süsteemid olemas,» märkis Herem.
Kui peab endiselt paika valitsuse eelmise aasta otsus eraldada aastal 2022 merekaitsevõimekuse arendamiseks 45 miljonit eurot, võivad süsteemid olla 2023. aastal Eestis ja 2024. aastal kaitseväe relvastuses. Kaitseväe juhataja sõnul peaksid Balti riigid välja arendama ka reaktiivsuurtükiväe, mille laskeulatus on olenevalt laskesüsteemist ja laskemoonast 70–350 kilomeetrit.
Herem lisas, et Balti riigid suudaksid sõjalise konflikti olukorras laevatõrjeraketikomplekside ja reaktiivsuurtükiväega üksteist palju paremini toetada kui tankipataljonidega, mis on mõeldud siiski oma riigi sees tegutsemiseks. «Kui meil on vaja kiirelt üksteise toetuseks tegutseda, siis peaksid meil olema kaugele ulatuvad võimed. Ma ei taha siin öelda, et peaksime tingimata hakkama Lätit kaitsma, võib olla ka vastupidi. Miks ei võiks näiteks Liepāja alt kaitsta Eesti saari,» ütles Herem.
Merekaitsevõimekuse arendamise käigus on Eestil lähiaastatel kavas välja arendada ka meremiinide paigaldamise võimekus. Merekaitse ja reaktiivsuurtükiväe arendamine on sees riigikaitse arengukavas aastateks 2021–2030. Dokument on praegu kooskõlastusfaasis ning see peaks jõudma valitsusse arutamiseks märtsis. Heremi sõnul on arengukava põhiraskus olemasolevate võimete ülalpidamisel. «Mul on hea meel, et me ei tee selles dokumendis sellist rumalust, et hakkame arendama säravaid asju olemasolevate võimete arvelt,» ütles ta.
Arengukava näeb muu hulgas ette, et sel kümnendil kasvab kaitseliitlaste kaasatus maakaitseväkke 3000 inimese võrra, seda koos varustuse ja muu vajaliku ressursiga. Kava näeb ette ka mereväe varustamise ajakohaste sidevahendite ja radaritega. Plaanis on arendada õhuseireradareid, mis võimaldavad avastada droone ja neid alla tulistada. Liikursuurtükid tulevad ka 2. jalaväebrigaadi.
Eesti on langetanud otsuse hankida lisaks juba kokku lepitud 18 liikursuurtükile Lõuna-Koreast veel kuus masinat. 12 liikursuurtükki lähevad 1. jalaväebrigaadi ja sama palju 2. jalaväebrigaadi relvastusse. Plaani järgi on mõlemad jalaväebrigaadid aastaks 2026 valmis liikursuurtükkidega tegutsema, see tähendab, et on olemas laskemoon ning meeskonnad koos reserviga välja õpetatud.
Allikas. BNS
