Kui möödunud aasta kujunes tõusva euribori tuules Eesti pankadele rekordiliselt kasumlikuks, siis tegelikult on pankadel ka sellelt aastalt intressimäärade tõusu tõttu veel suuremat kasumit oodata.
Euribori tõus on tõstnud kõigi sellega seotud laenude intressitulu. Samas ei ole pankadel olnud vajadust tõsta samas tempos hoiustajatele makstavat intressi, mis on pankade vaates olukorra muutnud väga heaks.
Küsimusele, kui edukaks prognoosivad alanud aastat Eesti suurima turuosaga pangad Swedbank ja SEB, jätsid mõlemad vastamata. Nii Swedbank kui ka SEB viitasid börsil noteeritusele ja sellele, et ei soovi avalikult jagada kasumiprognoose.
LHV ütles, et kuigi täpseid numbreid nad enne 14. veebruarit anda ei taha, siis sel aastal LHV intressitulud tõenäoliselt kasvavad. “Väljastasime 2022. aastal Eesti ettevõtetele laenusid 1,31 miljardit eurot ning eraisikutele 420 miljonit eurot. Arvestades, et eelmisel aastal pärssisid LHV Groupi kasumlikkust mitmed tehtud investeeringud, on tõenäoline, et intressitulude toel tänavu LHV kasumlikkus kasvab,” ütles LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum.
Coop Pank ütles, et plaanib küll edasist kasvu, kuid panga kasumiprognoosi avalikustada ei soovi. Siiski ütles panga finantsjuht Paavo Truu, et praegune keskkond on Eestis pangandusele soodne.
“Mis on praegu pigem soodne, see on intressikeskkond, aga ka selles osas näeme, et see on eriti soodne just suurtele Skandinaavia pankadele, kes oma klientidele näiteks nõudmiseni hoiuse eest jätkuvalt intressi praktiliselt ei maksa – see tähendab, et euribori tulud jäävad suuresti panga kasumiks, mis rändab enamasti välismaal asuvatesse emapankadesse dividendideks,” rääkis Truu.
“Coop Pank maksab suure osa euribori tuludest hoiustajatele edasi. Ennustame, et euribor püsib positiivsena kindlasti ka tulevikus. Kas euribori pikaajaline tase saab olema üks protsent, kaks protsenti või kolm protsenti, seda ei oska ennustada, aga selgelt positiivseks see jääb ja sellise uue normaalsusega peame kõik – nii pangad, hoiustajad kui ka laenuvõtjad – arvestama,” lisas Truu.
Ka Luminor ütleb, et euribori kasv aitab kaasa panga tulude kasvule, samas viitas pank riskidele. “Välismaalt raha kaasamine on muutunud kallimaks, kuna finantsturud hindavad geopoliitilise olukorra tõttu Eesti riigiriski senisest palju kõrgemaks,” ütles Luminori avalike suhete juht Karel Hanni.
“Lisaks vähendab intressimäärade tõus koos ebakindlusega majanduskeskkonna ja inflatsiooni ümber ka klientide laenunõudlust, mis väljendub uute laenutaotluste vähenemises, vähendades pankade tulevasi sissetulekuid. Samuti peavad pangad arvestama ebakindla majandusolukorra võimaliku mõjuga krediidikvaliteedile,” lisas Hanni.
LHV hindab samuti vajadust hoiuste intressimäärasid tõsta. “Näiteks LHV tähtajalisele hoiusele makstav intress on lühikese ajaga arvestatavalt tõusnud ja tänasest juba 2,5 protsenti üheaastasele tähtajalisele hoiusele. Koos intressidega kasvavad pankade jaoks ka raha hind, aga samas ka laenukahjude risk,” rääkis Rum.
Euroopa Keskpank tõstis inflatsiooniga võitlemiseks viimati hoiuse püsivõimaluse intressimäära veebruari alguses 2,5 protsendile, lubades märtsis intressimäära veelgi tõsta. Kuue kuu euribor on tõusnud praeguseks 3,1 protsendini ja analüütikute hinnangul võib euribor tõusta ka üle nelja protsendi piiri.
Eestis on klassikaliselt laenud Euroopa keskmisest kallimad. Näiteks detsembris väljastatud kodulaenude intress oli euroalal keskmiselt 2,94 protsenti. Eestis väljastatud kodulaenude keskmine intress oli 4,08 ehk kaks viiendikku enam. Seejuures euroalal oli väljastatud laenude intress kõrgem vaid Lätis ja Leedus, vastavalt 4,32 ja 4,35 protsenti.
Err.ee