Eesti Panga nõukogu liikmetest poliitikud kinnitasid ERR-ile, et võtavad teisipäeva õhtul toimuval nõukogu istungil teemaks kommertspankade järsult kasvanud kasumid.
“Jah, ma teen täna ettepaneku Eesti Panga nõukogu päevakorda täiendada arutelupunktiga, et Eestis tegutsevad kommertspangad, kes teenivad anomaalselt suuri kasumeid, panustaksid meie ühiskonda senisest rohkem,” ütles Keskerakonna liikmest nõukogu liige Jaanus Karilaid.
Ka sotsiaaldemokraat Ivari Padar leidis, et teemat võiks arutada: “Leian, et infopunktina oleks seda väga kohane Eesti Panga nõukogus arutada. Küsimus on, kas selline olukord on ajutine ja kuidas siit edasi minna.”
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja nõukogus Jaak Valge toetas samuti arutelu pankade kasumite üle. “See peaks olema teema küll, loomulikult tuleks sellega tegelda. Leedus on sellega korralikult tegeldud, aga meil on sellest teemast seni mööda vaadatud,” rääkis Valge ERR-ile.
Nõukogu esialgses päevakorras teemat ei olnud, aga Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ütles ERR-ile, nõukogu liikmed saavad alati istungi päevakorda täiendada.
Karilaiu sõnul on euribori tõus andnud pankadele hõlptulu, mis samas aga koormab täna Eesti inimesi. “Pangad peaksid tänases kriisis olema veel paindlikumad. Lisaks peavad pangad käituma sama vastutulelikult kui oma emafirma asukohamaal. Võiksime kaaluda tulevikus siin konkurentsiameti rolli tugevdamist,” ütles ta.
Keskerakondlasest riigikogu liige Taavi Aas kutsus esmaspäeva õhtul avaldatud pressiteates üles tõstma pankade kasumimaksu ja pakkuma Eesti elanikele riiklikke võlakirju, et sellega survestada panku tõstma hoiuseintresse.
“Baltimaades tegutsevad pangad teenisid eelmisel aastal kokku miljard eurot kasumit, Eesti osa on sellest umbes kolmandik. See raha tuleb valdavalt Eesti inimeste ja ettevõtete taskust ning suur osa sellest viiakse erinevaid skeeme kasutades riigist maksuvabalt välja,” lausub Taavi Aas. “Prognoosi kohaselt võib pankade kasum tänavu kolmekordistuda ja Eesti riik ei tohi seda tegevusetult pealt vaadata. Välismaiste pankade kasumist on maksustatud 14 protsenti, kuid tänases olukorras on seda selgelt vähe,” leidis Aas.
Tema hinnangul tooks Eestis tegutsevatele pankadele 20-protsendilise kasumimaksu rakendamine riigikassasse täiendavalt 150 miljonit eurot, mille eest saaks ehitada 30 kilomeetrit neljarajalisi maanteid või panustada erakorralisse pensionitõusu.
Eelmisel nädalal selgus, et Eestis tegutsevate pankade kasum kokku oli 2022. aastal 566 miljonit eurot. Swedbanki kasum suurenes 25 protsenti, SEB-l 17 protsenti, LHV-l 26 protsenti, Coop pangal 51 protsenti ja Luminoril kogu Baltikumi peale 67 protsenti.
Err.ee
