Riigikontroll hoiatab, et eesootavate suurte tee-ehitus-projektide realiseerimiseks praegu olemasolevatest ehitusmaavarade karjääridest ei piisa. Riik on võtnud plaani ehitada aastaks 2030 neljarajaliseks Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee ning ka Rail Baltica. Mõne aasta pärast peaks lisanduma ka Tallinna-Narva maantee lõpuni neljarajaliseks tegemine.
Vastavalt Euroopa Liidu teedevõrgustiku TEN-T määrusele peavad Tallinna-Tartu-Luhamaa ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteed olema neljarajaliseks ehitatud aastaks 2030. See on raske.
Transpordiameti projekteerimisosakonna projektijuht Tõnis Tagger ütles, et
on põhimõtteline ministeeriumi seisukoht, et Uulust Iklani ja Tartust Võru-Luhamaani taotletakse väljaehitamise tähtaja pikendamist kuni aastani 2050. “Praegune plaan sisaldab ainult Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu lõikude väljaehitamist,” ütles ta.
2036. aastaks peaks kogu ulatuses neljarajaliseks saama ka Tallinna-Narva maantee.
“Mitte ainult Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu. Ka Tallinn-Narva on praktiliselt samaväärne TNT tee. Kokkuvõttes on transpordiametil plaan välja ehitada 340 kilomeetrit 2+2 teid,” sõnas Tagger.
Trev-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens ütles, et iga kilomeeter teed tähendab tohutus koguses liiva, kruusa ja killustikku.
“See sõltub väga palju sellest, kas mingisugust liiva-kruusa materjali on selle teetrassi peal ka juba olemas, aga suurusjärguna võib välja öelda, et ühe kilomeetri neljarajalise tee ehituseks kulub ca 100 000 kantmeetrit materjali. Ei arvesta asfalti ega imporditud graniitkillustikku, vaid räägime kohalikest materjalidest liiv, kruus ja lubjakivikillustik,” rääkis Pertens.
Oma osa ootab ka Rail Baltic. Ja see osa pole väike.
“Raudtee ehitamiseks – võtame juurde ka kõik teed, mida me raudtee raames ümber ehitame, siis räägime natuke üle 14 miljoni kuupmeetri kogu selle projekti peale kokku,” ütles Rail Baltic Estonia tehniline juht Kaido Kivikangur.
Riigikontrolli hinnangul kasutatakse praegu Eestis umbes üheksa miljonit kuupmeetrit ehitusmaavara, kuid maanteede ja raudtee ehituse mõjul kasvaks see 2027. aastaks 13 miljoni kuupmeetrini.
Väo karjääris käib töö täie hooga. Murtakse paasi, mis on tee-ehitusel hädavajalik materjal. Üsna pea aga olemasolevatest pae-, kruusa- ja liivakarjääridest saadavast materjalist enam ei piisa. Kusagilt on lisa vaja.
Ehitusmaavarasid vajatakse enamasti väga suurtes kogustes ning neid ei ole mõistlik kaugele vedada. Seega tuleb karjäärid avada ehitusele võimalikult lähedal.
“Koostöös geoloogiateenistusega on läbiviidud uuringud, et ilmselt on vajalik Rail Balticu ja suurte maanteede vahetus läheduses avada neid uusi karjääre,” ütles Tõnis Tagger.
Geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik ütles, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel on geoloogiateenistus koostanud Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa kohta ehitusmaavarade ülevaated. “Kõige rohkem kulub tee-ehituses liiva,” lausus ta.
Sven Pertensi sõnul läheb kõige rohkem vaja liiva. “Võib täpsustada, et liivad on ka erinevad. Sellist madalamakvaliteedilist liiva läheb kõige rohkem. Siis on ehitusliivad ehk hästi dreenivad liivad, mida läheb natuke vähem. Kruusa kasutatakse siis, kui seda on kuskilt mõistliku veo kauguse tagant võtta. Lubjakivikillustikku tavaliselt asfaltkatete alla pannakse 25 kuni 30 sentimeetrine kiht, seda kulub vähem,” rääkis Pertens.
Liiva meil õnneks on.
“Liiva leidub igal pool. See on üks enamlevinud maavarasid Eestis üldse. Küll ei ole liiva kvaliteet igal pool ühesugune. Maavaradest rääkides tuleb alati rääkida ka kvaliteedist. Liiva mõttes pole suurt probleemi, on võimalik leida igalt poolt. Kruus on oluliselt haruldasem maavara kui liiv – seda igal pool ei leidu ja selle kogused on väiksemad kui liival,” ütles Tiit Kaasik.
Kõige keerulisem on lugu lubjakiviga, millest tehakse tee-ehituses nõutavat kvaliteetset killustikku.
“Väga kvaliteetset lubjakivi leidub ainult Põhja-Eestis. Räägime Väo kihistust ja selle avamusala ehk kus on seda majanduslikult võimalik kätte saada. Selle levik on Paldiskist kuni Narvani välja ja ida pool kvaliteet natuke langeb. Kui lähme lõuna poole, siis kvaliteet langeb ja kusagilt Kesk-Eestist alates lubjakivi kätte maa pealt ei saagi,” lisas Kaasik veel.
Muret, et kivi maapõuest otsa saab, Kaasiku sõnul pole, küll võib olla probleemiks selle kättesaamine. Lisaks piiravad uute karjääride rajamist keskkonnateemad ja see, et kohalikud elanikud tihtipeale lihtsalt ei taha neid oma kodude lähedusse.
“Neid varusid maapõues on veel, aga probleemiks on pigem see, et kaevandatavad varud hakkavad otsa saama ehk kaevandamislubade andmine on muutunud keerukaks,” lõpetas Kaasik.
Riigikontrolör Janar Holmi sõnul päästaks Eestit kruusa, liiva ja paekivi defitsiidist vaid suutmatus Rail Balticu ehitusega pihta hakata ja maanteede ehituse soikumine. Tee-ehitaja Trev 2 juhi arvates võibki nii minna.
“Riigil on on juba järgmine tähtaeg endal määratud nagu 2050, aga kui arvestame seniseid ehitusi ja seda tempot, millega neid neljarajalisi oleme ehitanud, siis pigem nihkuvad need tähtajad järgmisse sajandisse,” ütles Sven Pertens.
Err.ee
