Vaktsineerimine kaitseb raskelt haigestumise eest, võimaldab rahulikuma südamega tööd teha ja toob ellu normaalsust tagasi, selgitavad Eesti nooremarstid. Vaktsineerimist oodati pikisilmi. Koostöös Eesti Nooremarstide Ühendusega (ENÜ) jagame kuue noore tohtri kogemust koroonavaktsiiniga.
„Ootasin COVID-19 vastast vaktsineerimist pikisilmi. Nüüd, pärast vaktsineerimist, saan vabamalt hingata ning enda tervist ohtu seadmata oma tööd teha,” ütleb anestesioloogia ja intensiivravi resident ning ENÜ volikogu liige dr Anni Ruul. „Oma töös puutun igapäevaselt kokku paljude eri inimestega – nii töökaaslaste kui ka patsientidega. Võimalikku kontakti salakavala viirusnakkusega, mis levib ka sümptomeid avaldamata, ei olnud sajaprotsendiliselt võimalik vältida ka kõiki ettevaatusabinõusid järgides. Vaktsineerimine on võimaldanud mul oma ellu normaalsust tagasi tuua.”
Pikisilmi ootas vaktsineerimist ka 3. aasta sisemeditsiini resident dr Johanna Rõigas, kes ütleb, et vaktsiinist saadav kasu kaalub üles kõrvaltoimed. „Kuigi ma ei tööta COVID-osakonnas, on mul siiski olnud kokkupuuteid koroonaviirusega, mis on tähendanud ka karantiini ja töölt eemal olemist ajal, kus iga töötaja on tähtis. Ja see kergendustunne, mis vaktsiini saades tuli, et saan vähendada kellelegi kogemata viiruse üle kandmise riski – see kaalub üle kõrvaltoimed.”
Kõrvaltoimed või mitte – vaktsineerimise kasu on suurem
„Endal läks vaktsineerimine kõrvaltoimeteta, kuid ka tuttavad tervishoiutöötajad, kel neid esines, nendivad, et kasu kaalub kahju üles. Ise olen ka arvamusel, et kui vaktsiin tundub nii kohutav, kui halb see haiguse läbi põdemine veel olla võib?” küsib dr Rõigas.
Eriliste kõrvaltoimeteta möödus vaktsineerimine ka 1. aasta neuroloogia resident dr Alexander Milovidovil, kelle sõnul polnud vaktsineerimine COVID-19 vastu midagi hullu. „Kartsin hullemat, eriti pärast teist doosi, kuna mitmel kolleegil oli selle järgselt tekkinud palavik kuni 38 kraadi või peavalu. Minul aga esines vaid süstekoha valulikkus nii esimese kui teise vaktsiinidoosi järgselt ning suundusin rõõmsalt tööle juba järgmise päeva hommikul. Haiglas töötades pean vajalikuks end vaktsineerida ka siis, kui ei puutu COVID-19 haigetega igapäevaselt kokku, kuna nii kaitsen ennast haiguse raskema kulu eest,” räägib dr Milovidov.
Varemgi vaktsiinide kõrvaltoimeid omal nahal kogenud üldarst dr Patrick Pihelgas ütleb, et tema jaoks polnud üllatus, kui koges koroonavaktsiini kõrvaltoimeid kolleegidest raskemalt. „Esimese süsti järel vaevas põhiliselt tunne, nagu hakkaks palavik tulema – lihased ja pea valutasid, väsimus ajas diivanile pikali. Peavalu kestis vaatamata valuravile järgmise päeva keskpaigani. Aimasin, et teise süsti järel võib reaktsioon olla tugevam. Palusin ennatlikult järgmise tööpäeva vabaks. Tulemuseks süstijärgsel ööl kuni 39 kraadi palavik, mis terve päeva püsis. Enesetunne polnud loomulikult kiita. Järgmisel päeval püsis temperatuur madalam, aga enesetunne oli veel liiga kehv, et tööle minna. Kolmandal päeval aga läksin muretult jooksuringile ja tundsin end tugevalt.”
Dr Pihelgase sõnul pole küsimustki, kas ta vaktsineeriks uuesti, kui selgub, et pookimisi peab kordama. „Iga kell eelistan päeva-kaks kodus vireleda, kui võidelda pideva teadmatuse ja hirmuga, et mis saaks, kui mind tabaks koroona.”
Hirmul on suured silmad
4. aasta laborimeditsiini resident dr Kristiina Kurg koges enda peal, kuidas hirmujutud võivad vaktsineerimist mõjutada. Kui pärast esimest vaktsiinidoosi valutas vaid käsi, siis teise süsti eel olid ootused suured. „Enamik mu tuttavaid sai teise vaktsiinidoosi enne mind ning hakkasid laekuma esimesed jutud, kellel mis kõrvaltoimed avaldusid. Kes oli palavikuga mitu päeva voodis, kellel olid külmavärinad jne. Tunnistan ausalt, et olin nii närvis, et ei saanud vaktsineerimise-eelsel ööl magadagi,” meenutab ta.
„Vaktsineerijad olid ülimalt professionaalsed ja väga meeldivad! Hoiatati, et kõrvaltoimed võivad seekord teistsugused olla ja üks-kaks-kolm, vaktsiinisuts niimoodi tehtud, et ma ei pannud tähelegi. Närvid olid nii pingul, et katsin telefoniekraanil oleva kella kinni ja hakkasin kaarte mängima. Nii, 15 minutit möödas, kas äkki miski kuskil suriseb? Ei, ei, mängi aga edasi. 30 minutit möödas, kas julgen juba lahkuda? Kui 50 minutit polnud midagi juhtunud, võtsin julguse kokku ja lahkusin jälgimisalalt. Lõpuks istusin öösel poole kolmeni üleval, oodates sõbranna sõnul saabuvaid külmavärinaid ja kõrget palavikku. Ärkasin hommikul üles ja õlg oli natuke valus. Valu möödus järgmiseks päevaks ning põhiliselt jäi pahameel, et kõikide hirmujutte uskuma jäin,” ütleb dr Kurg.
Nüüd paneb dr Kurg teistelegi südamele, et vaktsineerimist tasub võtta rahulikult. „Vaktsiin mõjub meile kõigile erinevalt, aga enda kogemuse puhul ütleksin, et paaniline hirm ei kõlba kuhugi. Peaks võtma rahulikult ning täitma Terviseameti antud soovitusi ehk oma 15 minutit ilusti jälgimisalal täis istuma. Võib tekkida palavik ja selleks peab olema valmis, kuid päris kindlasti ei tasu minu moodi ennast ära hirmutada lasta.”
Samuti soovitab ta kõikidel oma pereliikmetel ja sõpradel kindlasti vaktsineerida, kui võimalus saabub. „Nüüd on möödunud paar nädalat teisest doosist ja pigem on tekkinud teatud rahulolu, et vaktsiin on tehtud ja kui ka piisavalt paljudel teistel saab see tehtud, saame naasta oma tavapärase elu juurde ning kogu 2020/2021 aasta jääb meil seljataha.”
Kui aeg käes, tasub vaktsineerida!
Kivimäe perearstikeskuse perearst ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO valvearst dr Katrin Siirak töötab igapäevaselt erinevate vähem ja rohkem haavatavate patsientidega ning teeb vastuvõtte nii perearstikeskuses kui ka valveid PERH-i EMO-s. „Olin juba varem valmis mõelnud, et kui Eestisse peaks COVID-19 vaktsiin tulema, siis kindlasti lasen ennast ka vaktsineerida. Seega, kui haigla poolt tuli 2020. aasta viimastel päevadel kiri, et saab vaktsineerimisele registreerida, siis ei kõhelnud ma kaua ja panin ennast kohe kirja.”
Dr Siirak, kes koges kerged kõrvaltoimeid nagu süstekoha valulikkus, kerge väsimustunne ja kaela-õlavöötme valulikkus, ütleb, et need möödusid ruttu ja praegu on ta väga õnnelik, et otsustas vaktsineerida. „Karta pole midagi!,” ütleb ta. „Olen julgelt soovitanud COVID-19 vaktsineerimist oma riskirühma patsientidele, oleme perearstikeskuses ka riskirühmade vaktsineerimisega edukalt alustanud.”
„Loomulikult kannan vastuvõtte tehes jätkuvalt maski, samuti ka toidupoes ja muus avalikus ruumis ning kätehügieen on ka oluline, kuid nüüd ei pea ma enam lähikontaktsena koju jääma ja saan oma patsientide jaoks olemas olla!” rõõmustab noor perearst.
Nooremarstid dr Anni Ruul, dr Johanna Rõigas ja dr Kristiina Kurg on ENÜ volikogu liikmed; dr Patrick Pihelgas ja dr Alexander Milovidov on ENÜ juhatuse liikmed.
Ametlik info COVID-19 vaktsineerimise kohta Eestis: www.vaktsineeri.ee/covid19
Korduma kippuvad küsimused COVID-19 vaktsineerimise kohta Eestis: https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid19-vaktsineerimine
Toimetas: Karin Volmer
Allikas: Sotsiaalministeeriumi ajaveeb
