Valitsus toetas täna Eesti ühinemist kõigi Euroopa Liidu ühishankesse kuuluvate vaktsiinitootjate eelostulepingutega. ELi ühishangetes osalemine tagab selle, et vaktsiinid jõuavad samaaegselt ja sama hinnaga kõikidesse Euroopa Liidu riikidesse.
„Me kõik ootame vaktsiini, et COVID-19 pandeemia seljatada. Seepärast tegelevad kõik osapooled kiiresti nii vaktsiinide väljatöötamise kui ka turule toomisega,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Kvaliteedis ja ohutuses ei tohi aga teha mingeid järeleandmisi. Selleks on Euroopa Liidus kehtestatud ranged nõuded, millele peavad vastama ka COVID-19 vaktsiinid. Loomulikult teeme samal ajal ettevalmistusi, et olla valmis vaktsineerimisega alustama kohe, kui Euroopa Ravimiametilt müügiloa saanud vaktsiinid Eestisse jõuavad.“
Valitsuse plaani kohaselt oleks 2021. aasta lõpuni vaktsineerimine kõigile Eesti inimestele tasuta. Alates 2022. aastast oleks see tasuta riskirühmadele. Vaktsiinide ja vaktsineerimiseks vajalike tarvikute hankimiseks on kavas taotleda raha Euroopa Liidu vahenditest, mh koroonaviiruse kriisiga võitlemiseks ette nähtud ReactEU fondist.
„Eesti hangib vaktsiini esimeses järjekorras riskirühmade kaitsmiseks,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Samuti on vaktsiin tähtis elutähtsaid teenuseid osutavate töötajate nagu näiteks meedikute või politseinike jaoks, et tagada ühiskonna normaalne toimimine. Kuna Eesti ühineb kõigi seitsme Euroopa Liidu ühise vaktsiiniportfelli lepinguga, siis ületab võimalik tarnitav vaktsiinikogus Eesti vajadusi. See on oluline, et maandada riske ja tagada vaktsineerimise võimalus kõigile seda soovivatele Eesti inimestele, et vähendada COVID-19 majanduslikku ja ühiskondlikku mõju.“
Esmajärjekorras on kavas võimaldada vaktsineerimist tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele ning hoolekandeasutuste elanikele, vanemaealistele ning teatud kaasuvate ja krooniliste haigustega inimestele. Koroonaviiruse riskirühmadesse kuulub Eestis ca 300 000 inimest.
Euroopa Komisjoni hangetega kaetud ühisesse vaktsiiniportfelli on valitud vaktsiinikandidaadid, mis on kõige paljutõotavamad ning põhinevad erinevatel nii juba kasutusel olevatel kui ka uudsetel tehnoloogiatel: Astra Zeneca, Sanofi, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac, Moderna ja Novavax.
Praegu ei ole ükski vaktsiin saanud Euroopa Liidus müügiluba. Müügiloa saamise, vaktsiinide tootmise ja tarnimisega on seotud riskid, mistõttu võib iga vaktsiini turule jõudmine edasi lükkuda. Praeguseks ei ole lõplikult teada vaktsiinide omadused ja efektiivsus, nt see, kui pikaks ajaks üks või teine vaktsiin võib immuunsuse tagada või millistele vanusegruppidele nad kõige paremini sobivad.
COVID-19 vaktsiini hankimise ja Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamised eesmärgid on kaitsta enim haavatavaid inimrühmi ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda kui teistel, või kelle jaoks võib haigus osutuda eriti ohtlikuks; kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajad, et kindlustada ühiskonna normaalset toimimist; vähendada ja ennetada COVID-19 põhjustatud surmajuhtumeid ning anda võimalus vaktsineerimiseks ka neile Eesti elanikele, kes ei kuulu vaktsineerimise sihtrühma, kuid soovivad vaktsineerida ennast koroonaviiruse vastu.
