- aasta kujunes Eesti lennunduse jaoks ajalooliseks. Kokku kasutas Eesti lennujaamu 3 581 620 reisijat, mis on suurim lennureisijate arv, mis riigis kunagi saavutatud. Suurima osa sellest moodustasid Tallinna lennujaama kaudu reisijad, keda oli aasta jooksul 3 488 104. Regionaalsete lennujaamade kasv andis omakorda olulise panuse rekordi sündimisse.
Tallinna Lennujaam juhatuse esimehe Riivo Tuvike sõnul oli lõppenud aasta lennujaamale ja selle tütarettevõtetele üks edukamaid läbi aegade. Tema hinnangul on tulemus märkimisväärne eelkõige seetõttu, et Eesti majandusolukord on olnud keeruline, kuid inimeste reisimishuvi pole sellest hoolimata vähenenud. Tallinna lennujaama reisijate arv jäi 2024. aastale alla vaid ligikaudu 4000 reisija võrra, mis tähendab kõigest 0,1-protsendilist langust. Samal ajal kasvas Tartu lennujaama reisijate arv kiiresti ning see aitas kogu Eesti lennujaamade reisijate arvu viia uue rekordini.
Aasta jooksul sai Tallinnast regulaarsete otselendudega lennata 51 sihtkohta, millele lisandusid regulaarsed tšarterlennud. Kõige populaarsemad otsesihtkohad olid Stockholm, Riia, Helsingi ja Frankfurt. Suurima reisijate arvuga lennufirmad olid Air Baltic, kelle osakaal ulatus 30 protsendini, ning Ryanair, kelle teenindada jäi 13 protsenti reisijatest. Kokku tegutses Tallinna lennujaamas 16 regulaarlende pakkuvat lennufirmat.
- aasta tõi kaasa ka mitmeid uusi lennuliine. Air Baltic avas Tallinnast kolm uut hooajalist sihtkohta – Tirana, Reykjaviki ja Funchali. Aasta lõpus lisas Wizz Air neli uut liini Krakówi, Veneetsiasse, Budapesti ja Vilniusesse. Samuti alustas lennufirma Jet2.com jõuluhooajal regulaarseid lende Edinburghi, Manchesteri ja Birminghami.
Riivo Tuvike sõnul on nii suure hulga uute liinide lisandumine erakordne. Selle taga on lennufirmade muutunud strateegiad, parem lennukite kättesaadavus ning Tallinna lennujaama liiniarenduse meeskonna järjepidev töö uute vedajate ja sihtkohtade Eestisse toomiseks. Positiivse arenguna tõi ta esile ka lennukauba mahu ligi 24-protsendilise kasvu, mille puhul nähakse edaspidiseks veel märkimisväärset kasvupotentsiaali.
Tallinna lennujaama otselendude võrgustik laieneb oluliselt ka 2026. aastal. Wizz Air avab otselennud Gdański, Varssavisse, Tiranasse ja Rooma. Air Baltic lisab suvehooajal uued liinid Ateenasse, Hamburgi ja Viini. Eurowings alustab lende Düsseldorfi ning Jet2.com suurendab talvehooajal lende Leedsist ja London Gatwickist.
Aastatel 2026–2030 viiakse Tallinna lennujaamas läbi reisiterminali laiendamisprojekt. Tuvike sõnul on suurimaks väljakutseks ehitustööde tegemine nii, et reisijate teenindus ei kannataks. Eesmärk on tagada võimalikult sujuv lennujaamakogemus ka ehituse ajal ning jõuda 2030. aastaks kaasaegse ja oluliselt mugavama terminalini.
Regionaalseid lennujaamu läbis 2025. aastal kokku 93 516 reisijat, mis on kuus protsenti rohkem kui aasta varem. Kasvu vedas eelkõige Tartu lennujaam, mis saavutas oma ajaloo parima tulemuse. Tartu lennujaama kasutas 44 489 reisijat, võrreldes 2024. aasta 27 270 reisijaga. Kuressaare lennujaama läbis 34 776 reisijat, Kärdla lennujaama 11 909 reisijat, Ruhnu lennujaama 1 410 reisijat ning Pärnu lennujaama 932 reisijat.
Kuigi mitme regionaalse lennujaama reisijate arv jäi alla eelmise aasta tasemele, näeb Tallinna lennujaam ka neile lähiaastatel arenguvõimalusi. Näiteks saab Saaremaa suvekuudel uue rahvusvahelise lennuühenduse, kui Finnair avab hooajalise liini Kuressaare ja Helsingi vahel. See annab lootust, et regionaalne lennuliiklus hakkab edaspidi taas jõulisemalt kasvama.
