Pühapäeva öösel läks Eesti üle suveajale ning kell keerati ühe tunni võrra edasi. Kuigi see on paljude jaoks harjumuspärane kevadine muutus, on kellakeeramise mõju tervisele ja igapäevaelule taas tõusnud arutelude keskmesse.
Arstid on korduvalt rõhutanud, et kellakeeramine ei mõju inimese organismile hästi. Samas ei saa Eesti seda süsteemi iseseisvalt lõpetada, kuna Euroopa Liidu siseturureeglite kohaselt peab selline otsus sündima liikmesriikide ühisel kokkuleppel. Varasemad katsed kellakeeramisest loobuda on takerdunud eelkõige küsimusse, millisesse ajavööndisse riigid jääma peaksid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Triinu Sillamaa sõnul on siiski lootust, et teema liigub taas edasi. Euroopa Komisjon on alustanud uue uuringuga, mis keskendub sellele, milline ajavöönd oleks riikidele sobiv juhul, kui kellakeeramine lõpetatakse. Uuring peaks valmima aasta lõpuks ning selle tulemused võivad anda aluse edasisteks otsusteks Euroopa tasandil.
Kuigi kellakeeramist on ajalooliselt põhjendatud energiasäästu ja majandusliku kasuga, leiavad teadlased, et selle negatiivne mõju inimeste tervisele võib olla märksa suurem. Tartu Ülikooli neuroloogia nooremteadur Katrin Põld toob esile, et ligikaudu viiendik inimestest on ööpäevarütmi muutuste suhtes eriti tundlikud. Selline järsk ajamuutus võib suurendada depressiooni ja meeleoluhäirete riski.
Eriti ohustatud on inimesed, kellel esinevad südame-veresoonkonna haigused. Põllu sõnul võib kellakeeramise järel tekkiv järsk muutus organismi stressitasemes suurendada isegi südameinfarkti riski kuni 25 protsenti nende seas, kellel on juba varasemad riskitegurid.
Ka inimeste arvamused kellakeeramise kohta on erinevad. Mõned leiavad, et muutus on ebamugav, kuid harjutav, teised aga tunnetavad selle mõju selgelt ja peavad seda tarbetuks koormaks.
Näiteks arvab Ken, et kuigi kellakeeramine mõjutab, ei ole see midagi tõsist. Mikk seevastu leiab, et see rikub ööpäevarütmi ja ei ole mõistlik, kuna kohaneda tuleb iga poole aasta tagant uuesti. Stella hinnangul oleks kõige lihtsam lahendus jäädagi püsivalt suveajale, samas kui Diana tunneb, et mõju on lühiajaline ja möödub paari päevaga. Maria peab kellakeeramist pigem tüütuks, kuid näeb selles ka võimalust päeva varem alustada.
Kokkuvõttes on selge, et kuigi Eesti läks taas suveajale, ei ole kellakeeramise teema kaugeltki lõplikult lahendatud. Arutelud selle üle, kas ja kuidas süsteemist loobuda, jätkuvad nii Euroopa tasandil kui ka inimeste igapäevastes kogemustes.
Loe teisi uudiseid SIIT
