Laupäeval lahkus Eesti koos Leedu ja Lätiga Venemaa elektrivõrgust, jäädes alates kella 9.09-st iseseisvalt toimima. Pühapäeval lühituvad Balti riigid Mandri-Euroopa elektrivõrku Poola kaudu.
Eleringi pressiesindaja Ain Köster kinnitas ERR-ile, et protsess kulges edukalt: “Eesti ja teised Balti riigid on Venemaa sagedusalast lahkunud.” Tema sõnul võttis lühitumisprotsess ligi kolm tundi, kusjuures Leedu alustas kell 6.00, järgnesid lõunanaabrid, ning Eesti liitus kell 9.09.
Elering kinnitas, et vajalik sagedusreserv on tagatud ning kolm Balti riigi operaatorit haldavad süsteemi koordineeritult.
Leedu eesotsas
Balti riikidest esimesena lahkus Venemaa elektrivõrgust Leedu, kes katkestas ühenduse pärast kella kuut hommikul. Litgridi juht Rokas Masiulis selgitas, et protsess kulges ootuspäraselt ning ühendus katkestati sammhaaval: esmalt läksid ühendused Kaliningradi ja Valgevenega ning kell 7.43 oli Leedu võrgust Venemaaga lõplikult lahutatud. Läti katkestas oma ühenduse kell 8.00.
Saartalitlustestid enne sünkroniseerimist
Enne Mandri-Euroopa võrguga ühinemist läbi Poola viivad Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemi operaatorid läbi saartalitlustestid. Selle ajal töötab Balti riikide elektrisüsteem iseseisvalt, ilma ühendusteta teiste sagedusaladega. Elektritarbimine kaetakse kohalike elektrijaamade ning Eesti-Soome ja Leedu-Rootsi elektriühenduste kaudu.
Saartalituskatsete eesmärk on testida süsteemi stabiilsust ja sageduse reguleerimise võimekust. Testimine kestab kuni pühapäeva pärastlõunani, mille järel alustatakse Balti riikide sünkroniseerimist Mandri-Euroopaga.
Ühendumine Mandri-Euroopaga
Balti riikide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga algab pühapäeval kella kahe paiku pärastlõunal. Eleringi esindaja sõnul on lühitamisprotsessi ajastamine paindlik ning toimub vastavalt võrgusituatsioonile.
Sünkroniseerimine tähendab Balti riikide jaoks suuremat energiajulgeolekut ja stabiilsust, kuna sagedusjuhtimine toimub edaspidi iseseisvalt ning süsteem integreeritakse Euroopa energiaturuga. Mandri-Euroopa sagedusala hõlmab 26 riiki ja enam kui 400 miljonit elektritarbijat.
Energeetiline iseseisvus ja poliitiline tähendus
Balti riikide lahkumine Venemaa energiavõrgust on ajalooline samm, mis tugevdab piirkonna energiasõltumatust. Euroopa Liidu ja ENTSO-E toetusega läbi viidud sünkroniseerimisprojekt on maksnud 1,6 miljardit eurot, millest 75% on kaetud EL-i kaasrahastusega. Eestis on investeeringute maht olnud 350 miljonit eurot.
Leedu, Läti ja Eesti pole juba aastaid Venemaalt elektrit ostnud, kuid on siiani kasutanud Moskvas reguleeritud IPS/UPS süsteemi. Balti riigid taotlesid juba 2007. aastal Mandri-Euroopa võrguga liitumist, kuid protsess kiirenes pärast Venemaa agressiooni Ukrainas 2014. ja 2022. aastal.
Venemaa reaktsioon
Venemaa välisministeerium kritiseeris Balti riikide otsust, väites, et see tõstab elektrihindu ja nõrgestab Euroopa Liidu majandust. Eesti välisminister Margus Tsahkna vastas, et tegemist on strateegiliselt olulise sammuga, mis tugevdab piirkonna julgeolekut ja vähendab Venemaa võimalust kasutada energiat geopoliitilise relvana.
Tsahkna toonitas ka koostöö tähtsust Poola, Euroopa Liidu ja teiste liitlastega: “Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumine avab uusi võimalusi energiaturul ja tähendab täielikku energiasõltumatust Venemaast.”
Balti riikide elektrivõrkude lõplik integratsioon Euroopa süsteemi sümboliseerib olulist sammu iseseisvama ja turvalisema energiavarustuse suunas.
