Eesti riik kaasas 342 miljonit eurot: kasvav intressisurve ei peatanud edukat võlakirjaoksjonit
Eesti riik emiteeris esmaspäeval toimunud oksjonil kokku 342 miljoni euro väärtuses lühiajalisi võlakirju. Sellest 207 miljonit eurot koguti kuuekuuliste ja 135 miljonit eurot 12-kuuliste võlakirjade kaudu. Emissiooni eesmärk oli refinantseerida varasemad, lõppemas olevad lühiajalised võlakirjad.
Kuigi laenuraha hind on viimase poole aastaga märgatavalt kasvanud, peegeldus see ka intressimäärades. Kuuekuuliste võlakirjade keskmine tootlus ulatus 2,439 protsendini ning 12-kuuliste puhul 2,696 protsendini. Rahandusministeeriumi sõnul on kõrgemad intressid otseselt seotud maailmaturu muutustega, kus euribor on tõusnud oluliselt võrreldes varasema ajaga.
Vaatamata kallimale rahale hindasid turuosalised oksjonit siiski edukaks. SEB hinnangul suudeti laenu kaasata isegi soodsamatel tingimustel, kui euroala üldine rahahind võiks eeldada. See tähendab, et investorite huvi Eesti riigi vastu püsib tugevana.
Kui varasematel oksjonitel on riik kaasanud ligikaudu 250 miljonit eurot, siis seekord otsustati pakkuda investoritele märkimisväärselt suuremas mahus võlakirju. Suurem laenuvajadus on seotud eelkõige kasvavate kaitsekuludega ning suureneva eelarvepuudujäägiga.
Rahandusministeeriumi kinnitusel ei suurenda seekordne emissioon riigi koguvõlga, kuna saadud vahendid kasutatakse varasemate kohustuste refinantseerimiseks. Samas on selge, et laenamine ei jää sel aastal siinkohal pidama. Plaanis on nii uusi lühiajalisi emissioone kui ka pikemaajaliste võlakirjade väljastamine, et katta riigieelarve puudujääki, mis ulatub vähemalt miljardi euroni.
Kuigi Eesti võlakoormus on rahvusvahelises võrdluses endiselt madal, hoiatab Eesti Pank selle kiire kasvu eest. Suurenev laenukoormus tähendab paratamatult ka kasvavaid intressikulusid. Prognooside kohaselt võivad need mõne aasta jooksul ulatuda juba umbes kahe protsendini riigieelarve tuludest.
Lühiajalised võlakirjad on suunatud professionaalsetele investoritele ning nende tingimused sõltuvad otseselt turuolukorrast emissiooni hetkel.
Kokkuvõttes näitab värske oksjon, et Eesti riik suudab keerulises majanduskeskkonnas jätkuvalt turult raha kaasata, kuid kasvav intressisurve ja eelarvepuudujääk viitavad sellele, et laenukoormuse teema muutub lähiaastatel üha olulisemaks.
