Lapse perelt äravõtmine peaks aeguma õiguste konventsiooni järgi olema viimane abinõu tema kaitseks. Kaheksa riigi kohtuotsuste võrdlusel leidis Tartu Ülikooli Euroopa õiguse ja rahvusvahelise õiguse lektor Katre Luhamaa aga, et Eesti otsused ei peegelda, et tegu oleks alati uus abinõuga.
“Neid juhtumeid oli vähe, kus mind võiks öelda, et kohtuotsus tehti vastsündinu eriliste vajaduste tõttu. Ennekõike ikka oli meil probleeme vanematega,” ütleb Luhamaa. Ta on üks autor värske rahvusvahelise uuringu, kus võrreldi vastsündinute perest eraldamise otsuseid kaheksas riigis: Eestis, Soomes, Norras, Saksamaal, Austrias, Inglismaal, Iirimaal ja Hispaanias. Uurimisrühma huvitas, kas ja milliste teenustega iga riigi sotsiaalkaitsesüsteemid lõpevad loovutama pidanud perekondi toetavad.
“Uuring on tehtud kirjalike kohtuotsuste pinnalt ehk me sõltume sellest, mida kohtunik on otsustanud kohtuotsusesse kirjutada,” märgib Luhamaa. See tähendab, et riigiti oli otsuste valim nii hulgalt kui ka põhjalikkuselt erinev. Näiteks piirnes Saksamaal valim ühe liidumaaga. Inglismaal ja Iirimaal olid küll võtta avaldatud kohtuotsused, kuid Luhamaa sõnul saab kohtunik seal ise valida, kas otsus üldse kirjutatakse. Norra otsused on pikad ja põhjalikud, samas kui Saksamaa ja Hispaania otsused on lühikesed ning viitavad palju toimiku materjalidele.
Eestis on esil alkoholism ja narkomaania
Loe edasi SIIT
Allikas: Err.ee