- aasta kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk oli 1812 eurot ja mediaanpalk 1500 eurot, nagu Statistikaamet reedel teatas. Võrreldes teise kvartaliga, langesid mõlemad näitajad veidi, kuid aastases võrdluses tõusis palk enam kui kümnendiku võrra.
Selles kvartalis oli brutokuupalk 10,4% suurem kui eelmise aasta samal perioodil. Samuti tõusis mediaanpalk aasta-aastalt 11,2%. Teises kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1873 eurot, mis oli 12,4% kõrgem kui eelmisel aastal, ja mediaanpalk oli 1524 eurot.
Statistikaameti analüütik Liina Kuusik märkis, et kolmandas kvartalis oli kõrgeim keskmine brutokuupalk info ja side (3222 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2813 eurot) ning energeetika (2376 eurot) sektorites. Madalaimad keskmised palgad olid majutuse ja toitlustuse (1197 eurot), muude teenindavate tegevuste (1202 eurot) ning kinnisvaraalase tegevuse (1265 eurot) valdkondades. Kõige enam kasvas keskmine brutokuupalk hariduse (18,2%) ja tervishoiu ning sotsiaalhoolekande (14,9%) sektorites.
Lätis oli teises kvartalis keskmine palk 1525 eurot. Eestis oli kõrgeim brutokuupalk Harju (2040 eurot) ja Tartu maakonnas (1790 eurot), madalaim aga Valga (1336 eurot) ja Saare maakonnas (1393 eurot). Ida-Viru ja Valga maakondades tõusid palgad aastataguse ajaga võrreldes kõige rohkem – vastavalt 11,8% ja 11,5%. Rapla ja Lääne maakondades oli palgatõus kõige tagasihoidlikum – mõlemas 8,6%.
Mediaanpalk kasvas kiiremini kui keskmine palk. 2023. aasta kolmandas kvartalis oli mediaanpalk 1500 eurot, kõrgeimad näitajad olid info ja side (2728 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuse (2353 eurot) sektorites. Madalaimad mediaanpalgad olid kinnisvaraalase (893 eurot) ja muude teenindavate tegevuste (962 eurot) valdkondades.
Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab Statistikaamet keskmise palga arvutamisel Maksu- ja Tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Arvestatakse nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavate inimestega.
