Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab
Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust tulumaksu-, käibemaksu,
hasartmängumaksu, aktsiisiseaduste, jt seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Täname Rahandusministeeriumit ka väga sisuka ja heale tavale vastava kaasamise
eest. Vähem kui kolm tööpäeva on igati piisav tagasiside andmise tähtaeg, et saaksime
konsulteerida oma ca 3600 liikmesettevõttega ning anda planeeritud maksuseaduste
muudatuste kohta Rahandusministeeriumile sisulist tagasisidet. Mõistame, et hea
kaasamise tava ja ka muud hea õigusloome põhimõtted on pigem soovitusliku
iseloomuga ja nii mahukaid ja põhimõttelisi maksumuudatusi, mille mõju ulatub
sadadesse miljonitesse eurodesse aastas, on igati mõistlik otsustada nii lühikeses
ajaraamis, ning nende mõjusid tuvastada, kui üldse, siis pigem kunagi tulevikus, kui
mõjud on selged.
Loodame omakorda, et rahandusministeerium ja teisedki ministeeriumid asuvad
samavõrd kiiresti, kui valmisid konkreetsed maksuettepanekud ja jäid valmimata, nende
mõjuanalüüsid, välja tooma ja rakendama ka avaliku sektori kulutuste piiramise
meetmeid. Paraku näeme täna siiski vastupidist trendi, kus võimalike kokkuhoiukohtade
asemel on ametnikud asunud kõrgendatud tempos lõpetama protsesse, millega
otsustatakse erinevate mitmeaastaste kestvuskulude kokkuleppimine. Näib kohati, et
võetud on eesmärk, enne võimalike kulude piiramist, otsustada ära võimalikult palju
kestvuskulusid, mida hiljem tagasi ei oleks võimalik pöörata. Loodame, et
rahandusminister näitab siingi ülesse kindlameelsust ja piirab uute kulutuste võtmist, kui
need ei ole avalike teenuste osutamise seisukohast kriitilised ning seab juba järgmise
aasta eelarve koostamise osas eesmärgiks piirata poliitikakujundamise ja valitsemisega
seotud keskvalitsuse töökohtade arvu vähemalt 20% võrra.
Samuti sooviksime näha, et võrreldavas tempos esitataks ettepanekud juba kehtestatud
maksude paremaks kokku kogumiseks ja maksuaugu vähendamiseks. Oleme
maksuhalduriga suheldes saanud aru, et selliseid ettepanekuid oleks nii
ümbrikupalkade, majutusteenuste, käibemaksupettuste kui ka välisriigis registreeritud,
kuid Eestis püsivalt kasutatavate sõiduautode osas. Loodame, et vastavad
ettepanekudki jõuavad avalikkuse ette loetud päevade jooksul.
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
Järgnevalt esitame oma esialgsed kommentaarid ja ettepanekud arvamuse
avaldamiseks saadetud eelnõude kohta.
- Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
1.1. Regulaarselt jagatava kasumi tulumaksumäär
Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
(edaspidi: TuMS eelnõu) § 1 p 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks TuMS § 4 lõiked 4 ja - Lõige 4 näeb ette tulumaksu määras 7% füüsilistele isikutele makstavatelt
regulaarsetelt dividendidelt. Lõige 5 näeb ette tulumaksu soodusmäära 14% äriühingute
regulaarselt jaotatavalt kasumilt. Soodusmäärade kehtetuks muutumise korral hakkab
mõlemal juhul kehtima üldine tulumaksumäär, mis TuMS eelnõu § 1 p 1 kohaselt saab
olema 22%.
Kaubanduskoda on seisukohal, et plaanitav muudatus vähendab ettevõtete
kindlustunnet stabiilse maksukeskkonna osas ning see vähendab omakorda
investeerimiskindlust. Lisaks töötab erisuse kaotamine otseselt vastu Reformierakonna,
erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt sõlmitud koalitsioonileppe
punktis 3.1.9. sisalduvale eesmärgile, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning
välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning
mille kaudu globaalselt hallata varasid. Rõhutame, et madalama maksumäärani jõuavad
ettevõtted läbi pikemaajalise dividendipoliitika realiseerimise. Meie hinnangul tuleks
erisuse kaotamise korral seda teha nii, et soodusmäära kasutamise võimalus väheneks
järk-järgult.
Kaubanduskoda peab oluliseks, et tulumaksusoodustuse kaotamisele eelneks põhjalik
mõjuanalüüs. TuMS eelnõu seletuskirja lugedes ei nähtu, et põhjalik analüüs oleks läbi
viidud. Näiteks jääb vastuseta küsimus, milline on plaanitava muudatuse mõju ettevõtete
dividendipoliitikale ja seega ka otsene rahaline mõju riigieelarvele või milline on mõju
ettevõtluskeskkonnale laiemalt.
Lisaks jääb arusaamatuks, miks on vaja muudatusi ellu viia sedavõrd kiires tempos.
TuMS eelnõu kohaselt jõustuvad eelnõuga kavandatavad muudatused 1. jaanuaril 2025
ehk rohkem kui 18 kuu pärast. Maksukorralduse seaduse § 4
1 kohaselt peab
maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt
kuus kuud. Seega on plaanitava maksumuudatuse jõustumiseni piisavalt palju aega, et
oleks võimalik läbi viia vajalikud mõjuanalüüsid selles osas, millist mõju võib
maksusoodustuste kaotamine Eesti ettevõtetele avaldada.
Meil on tekkinud ka mitmeid praktilisi küsimusi erandi kaotamise osas. Näiteks, mis saab
olukorras, kus üks juriidiline isik on maksnud madalama maksumääraga dividende
teisele juriidilisele isikule ning teine juriidiline isik maksab pärast erisuse kaotamist
saadud dividendid edasi kolmandale juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule. Kas sellisel
juhul tekib teisel juriidilisel isikul dividendide maksmisel täiendav tulumaksukohustus?
Kaubanduskoja seisukoht:
Kaubanduskoda on vastu regulaarselt jagatavale kasumile kohalduva madalama
tulumaksumäära kaotamisega seotud muudatuse menetlemisele kiirkorras ja ilma
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
põhjaliku mõjuanalüüsita. Kui Rahandusministeerium peab selle muudatuse
tegemist hädavajalikuks, siis tuleb seda teha hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja kohaselt ning koos mõjuanalüüsiga. Kui minna erisuse kaotamise teed,
siis tuleks seda teha järk-järgult.
1.2. Krediidiasutuse avansilised maksed
TuMS eelnõu § 1 p 20 kohaselt kohaldub 2025. aastast krediidiasutuste avansilistele
maksetele 22%-line määr senise 14%-lise määra asemel.
Tuletame Rahandusministeeriumile meelde, et krediidiasutustele kehtestati avansilise
tulumaksu määr just 14% kahel põhjusel. Esiteks, krediidiasutuse suhtes kehtivad
kapitaliadekvaatsuse reeglid, mis ei võimalda kogu teenitud kasumit dividendina välja
maksta. Reeglina on maksimaalne dividendi määr suurusjärgus kuni 70% teenitud
kasumist. Arvestades kehtivat tulumaksumäära 20% on maksumäär 14% kooskõlas
väljamakstava dividendi osakaaluga kasumis (20% * 0,7). Teiseks põhjuseks oli 14%-
line maksumäär regulaarselt makstavale kasumile. Kui nüüd TuMS eelnõuga kaotada
ära 14%-line maksumäär regulaarselt makstavale kasumile, siis esimene põhjus jääb
endiselt alles, et mitte tõsta krediidiasutuste avansilise tulumaksu määra.
Meile valmistab ka muret, et Rahandusministeerium soovib seda muudatust menetleda
kiirkorras, kuigi selleks puudub sisuline vajadus, sest vastavad sätted jõustuvad eelnõu
kohaselt alles 2025. aasta algusest. Muudatuse menetlemine kiirkorras ei võimalda teha
põhjalikku mõjuanalüüsi. Seda kinnitab ka TuMS eelnõu seletuskiri, mille kohaselt on
plaanitava muudatuse mõju ulatus riigieelarvele väga suur, kuid mõju reaalselt tekkivat
suurust ei ole üldse analüüsitud ega hinnatud. Juhime tähelepanu sellele, et see
muudatus ei mõjuta vaid krediidiasutusi, vaid muudatuse mõju avaldub ka laiemalt kogu
ettevõtlussektorile.
Kaubanduskoja seisukoht:
Kindlasti ei tohi krediidiasutuste avansiliste maksetega seotud muudatust
menetleda kiirkorras ja ilma mõjuanalüüsita. Oleme sellele muudatusele ka
sisuliselt vastu ning teeme ettepaneku jätta selle muudatusega seotud punktid
eelnõust välja. Alternatiivina pakume välja lahenduse tunnistada
tulumaksuseaduses kehtetuks krediidiasutuste avansiliste maksetega seotud
sätted. Sellisel juhul kehtiks krediidiasutustele edaspidi samad reeglid nagu
teistele ettevõtetele. Selline muudatus oleks kooskõlas ka TuMS eelnõu
eesmärgiga kaotada tulumaksuseadusest erisusi ning muuta tulumaksusüsteem
ühetaolisemaks ja lihtsamaks. - Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
2.1. Majutusele kehtiv käibemaksumäär
Eelnõu kohaselt tõuseb alates 2024. aasta 1. jaanuarist käibemaksu standardmäär 22%-
ni senise 20% asemel. Lisaks kaob alates 2025. aasta 1. jaanuarist majutusele kehtiv
käibemaksu soodusmäär 9% ja see tõuseb samuti 22%-ni. Kaubanduskoda on vastu
majutusteenuste käibemaksumäära tõstmisele 9%-lt 22%-ni järgmistel põhjustel:
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
- Eelnõu § 2 punkti 2 kohaselt tõuseb majutusettevõtete käibemaksumäär alles 2025.
Seega ei ole tegemist kiireloomulise seadusemuudatusega ning seega tuleks viia läbi
põhjalik mõjuanalüüs ja kaasata eelnõu loomisesse kõik huvigrupid, et hinnata
muudatuse tegelikku mõju valdkonnas. Praeguse eelnõu seletuskiri hõlmab kõigest
pealiskaudset ja näilist muudatuste mõju analüüsi. Tegelikult tuleks aga enne
majutusteenuste käibemaksumäära tõstmist viia läbi mõjuanalüüs, et saada teada,
kas ja kui palju suurendaks plaanitav maksutõus riigieelarve tulusid ning millised
mõjud kaasnevad muudatusega majutusettevõtetele ja teistele ettevõtetele, kes on
majutussektoriga rohkem seotud. Kaubanduskoda rõhutab, et kuna on võimalus
läbida tavapärane eelnõu väljatöötamise protsess, siis tuleks seda ka kasutada ja
mitte kiirustada, kuna vastasel juhul võivad loodetud positiivsed mõjud osutuda
hoopis negatiivseks. - Käibemaksu hüppeline tõus vähendab majutusettevõtete külastajate arvu. 2014.
aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud analüüs tõi välja, et
majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine 20%-ni vähendab külastajate arvu 6%
võrra. Kui maksumäära tõsta 22%-ni, siis on külastajate arvu vähenemine veelgi
suurem. Selle tulemusena väheneb ka majutusteenustelt käibemaksu laekumine. - Kui majutusteenuste käibemaksumäära tõsta korraga 13 protsendipunkti võrra (ehk
üle kahe korra), siis on reaalne oht, et muudatuse tagajärjel ei suurene riigi
maksutulud, vaid vähenevad. Seda kinnitab ka seletuskirjas olev stsenaarium, mis
näitab, et kui maksutõusu tõttu väheneb turisminõudlus 11,9 protsendi võrra, siis
selle netomõju riigieelarvele on negatiivne ehk -1 mln eurot. Kuigi
Rahandusministeerium ei pea sellist stsenaariumit väga tõenäoliseks, on
Kaubanduskoda vastupidisel seisukohal. Ka eelnõu seletuskirja punktis 7.2. on
toodud välja, et muudatuse koondmõju võib osutuda majutusasutustele ja
turismisektorile tervikuna oodatust negatiivsemaks. Kiire hinnatõus ning
maksumäära tõus võib muuta Eesti vähem atraktiivsemaks Soome turistidele.
Soome turistide vähenemine mõjutab aga automaatselt ka aktsiisimääradest
saadavat tulu. Lisaks alampalga kiire tõusu ning kriisidest saadud kahju tõttu ei ole
veel majutussektor taastunud, mis omakorda tähendab, et sektori kasum ei ole
taastunud ning ettevõtetel on keeruline ootamatustele reageerida. - Majutusettevõtete külastajate arvu vähenemine vähendab omakorda nõudlust ka
muude majutusteenustega seotud teenuste järele ja väheneb ka kaupade ostmist
(kaupade ja teenuste eksport). Majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine
avaldaks negatiivset mõju lisaks majutussektorile, näiteks jaekaubandusele,
toitlustusele, transpordile ja kultuurivaldkonnale. Selle tulemusena jääksid riigil
saamata käibemaks ja aktsiisid mitte üksnes majutussektorist, vaid ka teistest
sektoritest. - Maksumäära tõstmise tõttu väheneb ka majutusettevõtete ja selle sektoriga tihedalt
seotud ettevõtete töötajate arv, mille tulemusena vähenevad omakorda
tööjõumaksud. - Hüppelise maksutõusu tõttu võib suureneda ka varimajanduse osakaal
majutussektoris. Samas juba täna on majutussektor mures, et tagatud pole aus
konkurents, sest puudub tõhus järelevalve selle üle, kas kõik lühiajalist
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
majutusteenust pakkuvad isikud täidavad õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Seda
mõju ei ole seletuskirjas aga üldse analüüsitud. - Lisaks näeme probleemina seda, et käibemaksumäära hüppeline tõstmine avaldab
negatiivset mõju maapiirkonna majutusettevõtetele. - Käibemaksumäära tõstmisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et COVID-19 kriis avaldas
majutusettevõtetele väga negatiivset mõju, millest tänaseks ei ole taastunud
majutusettevõtted ega nõudlus majutusteenuste järele. Näiteks 2022. aastal oli
välisturistide arv Eestis ligi 40% väiksem võrreldes koroonaeelse, 2019. aastaga.
Teise näitena saab tuua majutussektori kahjumi, mis oli aastatel 2020-2021 kokku
ligi 40 miljoni eurot. - Enamikes ELi liikmesriikides kehtib majutusteenustele madalam
käibemaksumaksumäär. Meile teadaolevalt oleks hüppelise käibemaksumäära
tõstmise järel Eestis suuruselt teine käibemaksumäär EL-s, meist eespool oleks vaid
Taani (25%). Samas 18 liikmesriigis oleks majutusteenuste käibemaksumäär 10%
või madalam. Enamasti on jõutud järeldusele, et kuna majutusteenusest suure osa
moodustab eksport, siis oleks põhjendatud rakendada soodusmäära, mis oleks pool
tavamäärast. - Hüppeline käibemaksumäära tõstmine vähendab Eesti majutussektori
konkurentsivõimet. Kõrgema maksumäära tõttu ei jäta üksnes välisturistid Eestisse
tulemata, aga ka siseturistid reisiksid tõenäoliselt rohkem välisriikidesse.
Kaubanduskoja seisukoht:
Oleme vastu majutussektori käibemaksumäära puudutava muudatuse
menetlemisele kiirkorras ja ilma sisulise aruteluta. Teeme ettepaneku jätta
majutusega seotud muudatused eelnõust välja. Esimese sammuna tuleb
Rahandusministeeriumil läbi viia põhjalik mõjuanalüüs, et saada täpsemalt teada,
millist mõju avaldab käibemaksumäära tõstmine turismisektorile ja sellega seotud
sektoritele. Kuna majutusteenuste käibemaksumäära on plaanis tõsta 2025. aasta
- jaanuaril, siis on aega viia läbi põhjalik mõjuanalüüs ning kaasata eelnõu
koostamisse ka huvigrupid, et oleks võimalik igakülgselt hinnata muudatuste
mõju. Samal ajal tuleb tegeleda ka majutussektoris levivate uute majutusteenuste
maksustamisega ning maksuaugu vähendamisega.
2.2. Käibemaksumäära tõstmisega seotud rakendussäte
Eelnõu § 1 p 4 kohaselt täiendatakse käibemaksuseadust § 46 lg-ga 25. Selle kohaselt
on käibemaksukohustuslasel õigus maksustada 20-protsendise määraga selline käive,
mida teostatakse enne 2023. aasta 1. maid sõlmitud lepingute alusel tingimustel, et
lepingu kohaselt on konkreetse kauba või teenuse hind arvestatud 20-protsendise
käibemaksumääraga, võimaluseta seda tingimust maksumäära muudatusest tulenevalt
ümber vaadata. Rakendussäte kehtib kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Seletuskirja
punktis 3.1. on selgitatud, et alates 2023. aasta 1. maist pärast valitsusliidu
koalitsioonileppe sõlmimist on ettevõtjad teadlikud võimalikes maksumuudatustest ja
seetõttu pole põhjendatud nimetatud kuupäevast hiljem sõlmitud lepingute alusel
üleminekusätte rakendamine. Ettevõtja peab kokkulepete sõlmimisel arvestama
kõikvõimalike riskidega ja neid minimeerima. Seaduse vastuvõtmise ja muudatuse
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
jõustumise vahele jääv aeg on seletuskirja kohaselt piisav selleks, et ka pikaajalistes
lepingutes oleks võimalik uute määradega arvestada.
Põhiseaduse § 3 kohaselt saavad täitmiseks kohustuslikud olla üksnes avaldatud
seadused. Koalitsioonilepingu sõlmimine ei tähenda automaatset seadusemuudatust
ning lisaks ei pruugi kõik ettevõtted olla kursis täpse koalitsioonileppega, et oleks
võimalik üheselt öelda, et pärast valitsusliidu koalitsioonileppe sõlmimist on ettevõtjad
teadlikud võimalikest maksumuudatustest. Koalitsioonilepe ei ole veel seaduse
muudatus ning täitmiseks kohutuslikud saavad olla üksnes vastu võetud seadused.
Seega on Kaubanduskoda seisukohal, et eelnõu seletuskirja põhjendus ei ole
asjakohane, kuna see ei vasta põhiseaduses sätestatud nõuetele. Eelnõu § 1 p-s 4
sätestatud täiendus käibemaksuseadus § 46 lg 25 näol peab olema vastavuses
põhiseadusega ning sättes märgitud kuupäev peab olema seaduseelnõu vastuvõtmise
kuupäev, mitte 1. mai 2023.
Kaubanduskoja seisukoht:
Teeme ettepaneku asendada käibemaksuseadusesse lisatava § 46 lg-s 25 „2023.
aasta 1. maid“ hilisema kuupäevaga. Uus kuupäev võiks olla seaduseelnõu
vastuvõtmise kuupäev. - Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-,
kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse
muutmise seaduse eelnõu
3.1. Alkoholi aktsiisimäära tõstmise aeg
Eelnõu kohaselt tõuseb alkoholi aktsiisimäär järgneval kolmel aastal alates 2024-ndast
5% aastas. Eelnõu § 3 lg 1 kohaselt jõustuvad muudatused alkoholiaktsiiside kohta - aasta 1. jaanuaril.
Alkoholiaktsiisi tõus on eelnõu kohaselt aasta alguses, mis on alkoholitootjate ja
turustajate jaoks kõige töömahukam ajaperiood, kuna detsembrikuus toimub alkoholi
suurem ettevarumine. Oleme seisukohal, et alkoholi aktsiisitõus aasta alguses võib viia
olukorrani, kus tekib järsult vähenev tootmisvajadus esimeses kvartalis tulenevalt
aastalõpus toimunud lõpumüükidega. Järsult vähenev tootmisvajadus paneb ettevõtted
ja nende töötajad raskesse olukorda, kuna väheneb tootmisvajadus ja seega väheneb
vajadus ka tööjõu järele. Kaubanduskoda on seisukohal, et selliseid tagajärgi on võimalik
vältida, kui aktsiisitõus oleks ajastatud teisiti.
Kaubanduskoja seisukoht:
Teeme ettepaneku muuta eelnõud selliselt, et alkoholi aktsiisitõusud toimuksid 1.
jaanuari asemel 1. märtsil.
3.2. Alkoholi aktsiisitõusu mõju piirikaubandusele
Eelnõu seletuskirja punkti 2 kohaselt on aktsiisitõusu eesmärk suurendada aktsiisitulu,
vähendada aktsiisi reaalväärtuse langust ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete
kättesaadavust. Aktsiiside tõstmisel tuleb arvestada ning teha koostööd naaberriikidega,
nii Soome kui Lätiga. Turistide tarbimine ja eriti soomlaste kaasaostud alkohol
moodustavad umbes poole kange ja lahja alkoholi müügimahtudest (v.a. vein ja õlu).
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
Piirikaubandus Soomega on olnud Eestile oluline tuluallikas. 5%-line aktsiisitõus
järgneval kolmel aastal ei pruugi endaga kaasa tuua loodetud suurema lisatulu
laekumist, kui see toob endaga kaasa soomlastele müüdava alkoholi vähenemise.
Meile jääb ka ebaselgeks, kas Rahandusministeerium on 5%-lise aktsiisimäära
kehtestamisel arvestanud seda, et tõuseb ka käibemaks ning koosmõjus tingib see
suurema hinnatõusu, mis omakorda soodustab ka piirikaubandust. Kuna Läti
aktsiisimäärad on seletuskirja tabeli 14 kohaselt jätkuvalt madalamad kui Eesti omad,
siis on tõenäoline, et arvestades hinnatõuse, leiavad inimesed võimalusi, et soetada
kaupu soodsamalt ning seega on valmis ostma ka alkoholi Lätist, kus see on odavam.
Käitumuslike mõjude hindamiseks tuleb ilmselgelt vaadelda maksusüsteemi muutuseid
tervikuna – st, et alkoholiaktsiisi tõus ei pruugi üksinda tuua kaasa negatiivseid
muutuseid, kuid koosmõjus teiste aspektidega võib mõju osutuda kordades suuremaks
(juba täna käiakse näiteks ehitusmaterjale ja kütust ning toitu ostmas võimalusel Lätist
ning käibemaksu või aktsiisitõus suurendaks selleks motivatsiooni veelgi).
Kaubanduskoja seisukoht:
Palume Rahandusministeeriumil põhjalikult üle vaadata alkoholi aktsiisitõusu
mõju piirikaubandusele.
3.3. Alkoholi aktsiisimäärad
Kaubanduskoda on seisukohal, et arvestades kõrget inflatsiooni ja planeeritavat
käibemaksumäära 2 protsendilist tõstmist, on mõistlik alkoholi aktsiise tõsta korraga 3%
ning seda üle-aasta. Kuna viimastel aastatel on ettevõtete tegevust mõjutanud mitmed
kriisid ja inflatsioon ning turg on pidanud kaasas käima kõigi muudatustega ja nendega
kohanema, siis ei ole mõistlik iga-aastane 5%-line aktsiisitõus. Üle-aastane 3%-line
aktsiisitõus võimaldaks kasvatada maksulaekumisi, kuid sealjuures ei omaks see suurt
hoopi piirikaubandusele.
Kaubanduskoja seisukoht:
Alkoholi aktsiisimäära tõus võiks toimuda üle-aasta 3%, et see ei omaks turule
liiga järsku mõju ega vähendaks maksulaekumisi tulenevalt piirikaubanduse
suurenemisest.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse
võtta.
Nõustume seisukohaga, et riigi rahanduslik olukord vajab korrastamist ning tõenäoliselt
nõuab tänane julgeolekuolukord lisavahendeid, mis omakorda võib tähendada teatud
osas maksukoormuse tõusu, kuid oleme järjekindlalt seisukohal, et maksumuudatusi ei
saa teha kiirustades ja kokkulepitud ning demokratlikule õigusriigile kohaseid
protseduure, sh mõjude igakülgset hindamist, eirates. Samuti peame äärmiselt oluliseks,
et enne uute maksude kehtestamist, või maksumäärade tõstmist, oleks rakendatud kõik
asjakohased meetmed juba kehtestatud maksude kokku kogumise tagamiseks ning
võetud kasutusele meetmed avaliku sektori kulude vähendamiseks, mis ei puuduta
otseselt primaarsete avalike teenuste osutamist. Eelnevaga samavõrd oluline on saada
ka aru, milliste meetmetega kavatseb valitsus maksubaasi laiendada ja majandust
ESTONIAN CHAMBER OF COMMERCE AND INDUSTRY / ЭСТОНСКАЯ ТОРГОВО – ПРОМЫШЛЕННАЯ ПАЛАТА
TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REG NO 80004733 / TEL: +372 604 0060 / KODA@KODA.EE / WWW.KODA.EE / WWW.ENTERPRISEEUROPE.EE
elavdada, sest maksude tõstmine ja maksukoormuse suurendamine seda kindlasti ei
taga.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Luman
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimee
