Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi leiab, et peaminister Kaja Kallas tegi oma lühikese telepöördumisega ära selle, mida päästeamet on 10 aastat üritanud teha kampaaniaga “Ole valmis!”. Veskimäe sõnul Eesti ise oma elektrisüsteemi Venemaast kohe praegu lahti ühendama ei hakka, sest see teeks niigi kalli elektri veelgi kallimaks.
“Päästeamet on teinud 10 aastat kampaaniat “Ole valmis!”. Nad on kommunikeerinud seda, aga kõik on kehitanud õlgu. Nüüd on inimeste valmisolek tõusnud hetkega palju paremale tasemele. Sügistormid on ju tulekul ja see valmisolek ei pea olema seotud üldse geopoliitiliste riskidega,” rääkis Veskimägi “Terevisioonis”.
Veskimäe sõnul prooviti eelmisel nädalal kommunikeerida sõnumit, et tuleb olla tähelepanelik, sest riskid on kasvanud.
“Mina olen Eidaperest ehk maalt pärit ja tean, et eks ka sügistormidega tuleb ette elektrikatkestusi ja tuleb jätkuvalt. Üheski tehnilises süsteemis ei saa anda alati 100 protsenti kindlustunnet. Ma arvan, et peaministri sõnum oli, et riskid on kasvanud ja head kodanikud, olge valmis nendega hakkama saamiseks. Peaminister tegi ühe avaldusega ära päästeameti 10 aasta töö,” sõnas Veskimägi.
Eleringi juht lisas, et arvestama peab siiski muutunud julgeolekukeskkonnaga.
“Kust see murepuu ja segadus on saanud alguse? Mure ei tulene ju energeetikasüsteemist, vaid sellest, mis toimub meie ümber ehk muutunud julgeolekupildist. See on muutunud halvemaks. Meie elektrisüsteem talitab koos Venemaa ja Valgevene süsteemiga. Oht ja risk, mida me oleme teadnud kogu aeg ja millega oleme tegelenud 2010-ndast alates süsteemselt ehk et meid eraldatakse erakorraliselt Vene ja Valgevene süsteemist, selle tõenäosus on kasvanud. See on ainukene aspekt, mis on muutunud.”
Veskimägi kinnitas, et kui muid muresid paralleelselt pole, saadakse selle riskiga hakkama nii, et tarbijad midagi ei märka ning isegi tuled ei hakka vilkuma, rääkimata katkestustest.
“Aga kui vallanduvad ka teised riskid, on need näiteks küberründed, teatud ründed elektrijaamade suhtes või on soojuselektrijaamad avariiliselt väljas või hoolduses, on naabrite hüdroreservid madalad või plaanitud tuumareservid pole saanud õigeaegselt valmis ning lisaks teame, mis mured on gaasiga. Ehk kui mitmed riskid üheaegselt tekivad, võivad tekkida ajutised elektrikatkestused. See risk on olemas, aga mitte tõenäoline, vaid pigem ebatõenäoline. Aga laias pildis me saame hakkama, et tuled põlevad ja kodud on soojas.”
Peaministri pöördumise teine ajend võis Veskimäe sõnul olla möödunud laupäeval algselt toimuma pidanud leedu ja sellega automaatselt kaasa tulev Kaliningradi eralduskatse, mis aga jäi lõpuks ära.
“Pööripäevad on huvitavad. 23. juunil teatas Kaliningradi oblast, mis on Balti elektrisüsteemi taga, et teevad eralduskatse. Sel laupäeval pidi toimuma Leedu eralduskatse ja koos sellega automaatselt tuleb kaasa Kaliningradi eralduskatse. Need kaks sündmust – nii 23. juuni kui ka 24. september – olid meie jaoks hea treening, et me teame ja teadvustame seda riski. Aga paanikaks pole põhjust.”
Veskimägi lisas, et Elering on juba 2010-ndast aastast rääkinud Vene energiasüsteemist lahtiühendamise vajadusest, aga ühiskond on siiani kehitanud õlgu ja öelnud hoopis, et võrgutasud on liiga kallid.
“Aga desünkroniseerimine on võimalik, kui me investeerime sellesse. Nüüd on tulnud inimeste teadvusesse, et see on ikka vajalik. Kui praegune paanika läheb maha, siis tuleviku jaoks on positiivne, et oleme sellest teadlikud. Kindlasti küsitakse, aga miks me juba ennast täna lahti ei eralda? Aga sellepärast, et tänastes tingimustes, kus meil veel pole sünkroonkompensaatoreid, tooks see kaasa tarbijale täiendava hinnatõusu. Ja seda tingimustes, kus elektri hind on niigi kallis. Me ei tahaks teha seda enne, kui oleme valmis ja hind ei ole tarbijale nii kallis ning ka tehniline risk ei ole nii suur,” sõnas Veskimägi.
Seetõttu tuleb Eleringi juhi sõnul töötada täna edasi Vene süsteemiga koos, aga olla valmis riskiks, kui meid sellest erakorraliselt eraldatakse.
“Meie põhistsenaarium pole see, et jääme pärast eraldamist (erakorraliselt Venemaa poolt – toim) pisikese saarena triivima mööda ookeani, vaid et seome end 6-12 tunniga Mandri-Euroopaga,” sõnas Taavi Veskimägi.
Err.ee
