Veebruaris hindasid Eesti inimesed oma majanduslikku toimetulekut optimistlikumalt kui sügisel ja detsembris. Eriti märkimisväärselt kasvas kindlus tuleviku suhtes, näitas Riigikantselei värske seireuuring.
Majanduslike toimetulekuraskustega elanike osakaal on pisut vähenenud, näitab vahemikus 16.-21. veebruar Turu-uuringute AS poolt teostatud avaliku arvamuse uuring, mille raames küsitleti üle Eesti 1506 elanikku vanuses 15+. Veebruaris tunneb majanduslikke toimetulekuraskusi 24% eestimaalastest, detsembris oli see näitaja 27% ja septembris 30%. Enam on paranenud eestlaste majanduslik toimetulek (toimetulekuraskusi koges veebruaris 19%, detsembris 23% ja septembris 27%). Muudest rahvustest elanike majanduslik toimetulek on muutunud vähem (toimetulekuraskusi koges veebruaris ja detsembris 34% ja septembris 38%), kuid ka nende majanduslik ebakindlus tuleviku suhtes on märgatavalt vähenenud.
Majanduslikku ebakindlust tuleviku suhtes tunneb 42% elanikest (detsembris 52, septembris 60 protsenti), sealjuures 36% eestlastest (detsembris 49 ja septembris 55 protsenti) ja 55% muudest rahvustest elanikest (detsembris 61, septembris 71 protsenti).
Samal ajal on elanikkonna turvatunne kergelt langenud. 47% eestimaalastest arvab, et Eesti riik võib ennast praegu tunda turvaliselt (detsembris 55%): eestlastest arvab nii 46% ja muudest rahvustest elanikest 50%. Ennast tunneb praegu Eesti riigis elades turvaliselt 63% elanikest (detsembris 71%) sealjuures 65% eestlastest ja 58% muudest rahvustest elanikest. „Elanike turvatunde vähenemine veebruaris võib olla osaliselt tingitud Riigikogu valimiste eel võimuvõitluse käigus meediasse paisatud hirme õhutavatest sõnumitest ning usalduse vähenemisest Riigikogu vastu, osaliselt aga ka Venemaa oodatavast suurpealetungist Ukrainas,“ kommenteeris tulemusi Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu.
Kui usaldus valitsuse suhtes püsis veebruari keskel tavatasemel (53%, detsembris 52%, sh eestlastel 60%=>62% ja muudest rahvustest inimestel 35%=>34%), siis Riigikogu usaldusväärsus langes märgatavalt (49% => 41%, eestlastel 55%=>46%, muudest rahvustest inimestel: 37%=>31%).
Eestimaalaste toetus Ukrainale on jätkuvalt kõrge, kuigi toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele langes viimase 12 kuu madalaimale tasemele: toetab 67% (detsembris 74%, eestlased 82%=>76%, muudest rahvustest inimesed 56%=>48%). Eesti elanikkonnast 66% toetab liitlaste sõjalist abi Ukrainale (eestlastest 85%, muudest rahvustest elanikest 27%), 80% pooldab Ukrainale humanitaarabi pakkumist (eestlastest 88%, muudest rahvustest elanikest 64%), 69% leiab, et Eesti peab toetama Ukraina sõjajärgset ülesehitamist (eestlastest 80%, muudest rahvustest elanikest 47%) ja 61% toetab Venemaa-vastaseid sanktsioone ka juhul, kui see põhjustab tuntavat energia ja toidukaupade hinnatõusu Eestis (eestlastest 79%, muudest rahvustest elanikest 25%).
Mõningaid muutusi on näha ka meediatarbimises. Esmakordselt on muudest rahvustest elanike jaoks olulisim infokanal sotsiaalmeedia (44%), teisel kohal Eesti uudisteportaalid eesti ja vene keeles (42%), kolmandal kohal suhtlemine sõprade ja sugulastega (29%) ja neljandal Eesti venekeelsed telekanalid ja saated (26%). Venemaa telekanaleid peab oluliseks 11% ja Venemaal tegutsevaid uudisteportaale 10% muudest rahvustest elanikest. Sügisest püsivad viimased näitajad ilma oluliste muutusteta.
Infoallikate usaldatavuse osas on muudest rahvustest elanikel esikohal sõbrad, tuttavad ja sugulased (54%), teisel kohal Rahvusringhäälingu eesti- ja venekeelsed kanalid (41%) ning kolmandal Eestis tegutsev erameedia (38%). Neljandal kohal on sotsiaalmeedia (31%) ning pingerea lõpus asuvad Venemaa sõltumatud ning riigi kontrollitavad meediakanalid (võrdselt 17%).
Eestlaste jaoks on olulisim infoallikas Eesti telekanalid (68%) ja usaldusväärseim kanal ERR (85%), olulisuselt teisel kohal on Eesti uudisteportaalid (60%) ja kolmandal raadio (36%). Usaldusväärsuselt teine allikas on sõbrad, tuttavad ja sugulased (75%) ja kolmandal kohal kohalik erameedia (70%).
Venemaa agressiooni teemal usaldab Eesti kanalite infot 67% elanikkonnast (eestlastest 82, muudest rahvustest elanikest 36 protsenti), Lääne kanaleid 48% (eestlastest 59, muudest rahvustest elanikest 25 protsenti), Ukraina kanaleid 34% (eestlastest 42 ja muudest rahvustest elanikest 16 protsenti) ja Venemaa kanaleid 7% (eestlastest 2, muudest rahvustest elanikest 18 protsenti, mis on viimase 12 kuu madalaim näitaja).
Toetus Eesti kuuluvusele NATOsse pole viimastel kuudel oluliselt muutunud (toetab 78% elanikest sh 91% eestlastest ja 48% muudest rahvustest elanikest), samas on toetus viimase aasta jooksul olnud tõusutrendis, eriti märgatav tõus toimus muudest rahvustest elanike seas (veebruaris 2022 oli toetus 26%, veebruaris 2023 48%).
Veebruari seireuuringus uuriti esmakordselt eestimaalaste suhtumist tuumaenergia tootmisesse Eestis. Ideed toetab 75% elanikest (87% meestest ja 65% naistest) ja põhimõtteliselt vastu on 17% elanikest (9% meestest ja 24% naistest). Peamised argumendid tuumaenergeetika arendamise toetuseks on Eesti energiajulgeolek (aktuaalne 47% jaoks) ja soodsam elekter (46%). Eesti looduse puhtus kõnetab 24% ja kliimaeesmärkide saavutamine 22% vastanuist.
Allikas: Riigikantselei
