Eesti kommertspankades seisab hoiustel üle 11 miljardi euro, kuid kuna hinnatõus on Eestis ülikõrge, siis pangakontodel üliväikest intressi koguv raha kaotab oma väärtust. Enamik hoiustajaid oma sääste kõrgema tootlusega investeeringutesse paigutama ei tõtta ja investeerimiseks vaba raha on vaid 40 protsendil inimesest.
Kõigest nelja aasta eest investeerijate huviorbiiti tõusnud hoiu-laenuühistu Erial suutis kaasata 1700 ühistuliiget, nende hulgas nii varakaid inimesi, raha kõrvale panijaid kui ka kirsturaha koguvaid pensionäre. Valede otsuste ja rahaga skeemitamise tõttu läks äri eelmisel aastal pauguga lõhki. Nüüd ootab tuhatkond võlausaldajat, et aastaid vältava saneerimise ajal Erial neile võlad kogusummas 16 miljoni euro eest ära maksaks, vahendas “Aktuaalne kaamera. Nädal”.
Eriali võlausaldaja, majandusõppejõud Toomas Karm ütles, et Erial alustas juba väljamakseid. Tema paigutas Eriali 10 000 eurot, kuna ühistu intress oli võrreldes pangahoiusega ülikõrge.
“Kuna mul oli vaba raha ja nad nad pakkusid 10-12 protsenti, kes siis paneks vastu sellisele ahvatlusele,” põhjendas ta.
Karm lisas, et tema poeg oli Tartu hoiu-laenuühistu liige ning asi justkui toimis.
Eriali juhtum on erandlik, sest Eestis on 25 hoiu-laenuühistust, kellest suurem osa seisab oma klientide huvide eest. See juhtum näitab aga, et mõnedel inimestel on vaba raha, mis otsib paigutusvõimalus.
Eesti kommertspankades seisab hoiustel üle 11 miljardi euro. Eesti Panga andmetel on tähatajalise hoiuse intress 1,1 protsenti, samas kui tänavune keskmine hinnakasv ületab 20 protsenti. Hoiustatud raha kaotab pankades põledes oma väärtust. Pankade hinnangul on aga hoiustamine kasulik nii pangale kui ka kliendile.
“Me soovitame kõikidel klientidel avada kas kogumishoius, tähtajaline hoius või mõni muud tüüpi hoius, see sõltub sellest, et mis on kliendi enda peas olev eesmärk, kas raha hoida, raha säästa või raha kasvatada,” ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla. “Eks neid finantsinstrumente on turul palju, millega sa saad mõtestada, aga loomulikult hoiused kui sellised on tagatud. Kõik muud otsused, mis on seotud investeerimisega, alati kannavad endas ka teatud riski.”
LHV finantsjuht Meelis Paakspuu märkis, et hoiustamine on kasulik selgelt mõlemale. Kui meil olid kümme aastat intressid hästi madalad, siis tähtajalised hoiused ei pakkunud klientidele väga huvi, sest pakutud intress oli nii madal, et absoluutnumbris teenitud intress oli mõõdetav mõne euroga. Nüüd on aga tekkinud muutus – tähtajalised intressid tõusevad oluliselt rohkem kui nõudmiseni konto intressid.
Paakspuu lisas, et hoiuste intresside muutus sõltub suures osas Euroopa Keskpanga kehtestatud hoiuste intressimäärast. Need jõudsid nullist kõrgemale alles tänavu, enne seda oli intress kaheksa aastat negatiivne.
“Hoiuseintress tavapäraselt jääb natukene inflatsioonile alla ehk ostujõus see raha pikas perspektiivis ikkagi kaotab väärtust,” sõnas ta.
Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar ütles, et raha suuresti hoiustel hoidmine ei ole kindlasti rumaluse märk, vaid on levinud ka teistes riikides. “Eesti inimestel ei ole rohkem hoiuseid kui näiteks meie sõpradel Saksamaal või Hispaanias. Pigem on Eesti inimeste säästud üldiselt keskeltläbi väiksemad,” sõnas ta.
Tallinna tehnikaülikooli professori Tõnn Talpsepa sõnul on pole aga hoiusel raha hoidmine mõistlik.
“Kui sa ei taha, et raha ära põleb, siis reaalsus on see, et sa pead võtma mingisugust riski. Näiteks kas või aktsiaturgude poole pealt, alati ei pea ju kogu raha korraga investeerima. Üks kõige lihtsam viis, kuidas seda teha, on tegelikult pensioni kolmas sammas. Ise ei pea mitte midagi rohkemat tegema, kui otsustama, et jah, ma kasutan seda võimalust, saan sealt maksusoodustuse. Et teha olukord veel lihtsamaks, siis valida mõni indeksfond, ei pea muretsema väga kõrgete tasude pärast. Sinna siis kas vastavalt võimalustele või veel vähem regulaarselt raha kanda,” rääkis ta.
Ettevaatlik tuleb olla just väga kõrget tootlust lubavate pakkumiste korral, sest sellega kaasneb ka kõige suurem risk oma säästudest ilma jääda, ütles Talpsepp.
Tegelikult on vaba raha paigutamine probleemiks vaid pooltele Eesti elanikest, sest viimase küsitluse järgi suudab vaid 41 protsenti majapidamisest raha säästa
“Tõsi, isegi nende inimeste seas paljudel inimestel on hoiused suhteliselt väiksed. Nüüd, kui olukord läheb halvemaks, siis tõesti osad inimesed saavad sealt võtta lisaressurssi, et oma kulutusi kanda, aga osal kas juba ei ole või siis varsti ei ole,” tõdes Raudsaar.
Septembris Eesti Panga tellitud uuring näitas veel, et 17 protsenti küsitletutest kulutab varaseimad sääste ning neli protsenti inimestest elab võlgu. Need näitajad on poole aasta jooksul tunduvalt kasvanud. Ka kommertspanku teeb see murelikuks.
“Kui me vaatame tervikut, siis kogu inflatsiooni, energiakriisi keskkonnas inimesed endiselt veel väikestviisi säästavad. Aga kui vaadata tervikut, siis mis teeb natukene murelikuks, on see, et meie andmetel 68 protsenti klientidest elab palgapäevast palgapäevani,” lausus Swedbanki eraisikute panganduse juht
Err.ee
