Ravimtaimed ei ole pelgalt rahvameditsiini pärusmaa, vaid neid tarvitatakse nii Eestis kui ka kogu maailmas endiselt ohtralt. Muu hulgas leidis Tartu Ülikooli ravimtaimede uurija, et populaarseim ravimtaim on teekummel, ning et iga Eesti elanik joob aastas ära 20 tassi jagu ravimtaimeteed.
“Taimed on head abistavad vahendid erinevate haiguste puhul,” ütleb Tartu Ülikooli farmakognoosia nooremlektor Janne Sepp. Näiteks aitavad need hästi leevendada kergemate külmetushaiguste sümptomeid. Sepa uurimistöö näitas, et Eesti elanikud haaravadki mõne droogi järele eeskätt külmetushaiguste hooajal ehk sügisel ja talvel: sügistalvine müük moodustab kogu aastasest ravimtaimemüügist 75 protsenti.
“Mõnikord aga ei olegi käsimüügiravimite seas preparaati, mis poleks ise droog või taimset päritolu,” täpsustab nooremlektor. Alati ei saa näiteks väikelastele anda täiskasvanutele mõeldud käsimüügiravimeid ja sel puhul on ravimtaimed väga tänuväärsed, näiteks juba eespool nimetatud kummel.
“Osade ravimirühmade juures tuleb ravimtaimede osatähtsus vägagi esile. Uroloogiliste vaevuste nagu näiteks põiepõletiku raviks leiab apteegist leesikat, pohla ja teiste ravimtaimede kuivekstrakte sisaldavaid preparaate. Mittetaimse koostisega käsimüügiravimeid ei ole,” toob Sepp välja.
Kõige sellega vastab Sepp ise oma konverentsiettekandes püstitatud küsimusele: “Ravimtaimed – kas rahvameditsiini igand või tänagi reaalsus?”. “Need ikka on reaalsus. Seda toetavad nii meie uuritud arvulised parameetrid, kui ka ravimtaimede valik, mida meil kasutatakse, aga loomulikult ka esivanemate kogemused ja tänapäevased teadusuuringud,” sõnab ta. Samas rõhutab ta, et arsti poolt määratud retseptiravimit ravimtaim kindlasti ei asenda.
Kummeliusku Eestimaa
Janne Seppa ja tema kolleege TÜ farmaatsia instituudis huvitas, kui palju ja milliseid ravimtaimi Eesti inimesed tarvitavad. Selleks kogusid nad aastatel 2016–2020 andmeid kohalike ravimtaimetalude, ravimite hulgimüüjate ning toidu- ja tervisepoodide valiku kohta. Ilmnes, et vaieldamatult kõige enam ostetakse teekummeli õisikuid. Kummelile järgnesid kaaluliselt linaseemned, Islandi käokõrv, must pässik, kibuvitsaviljad, köömned, piparmündilehed ja saialilleõisikud.
“Ma ei usu, et keegi kummelit, saialille või Islandi käokõrva maitse pärast jooks. Tee nautimiseks on kindlasti meeldivamaid valikuid, kui need. Ju ravimtaimed ikkagi teevad seda, mida neist oodatakse,” põhjendab Sepp loetletud taimede menu. Lahtistava toimega linaseemned võib tema sõnul aga mõtteliselt loetelust välja jätta, sest need leiavad suuremas osas kasutust veterinaarias. “Ilmselt võetakse neid ka tervisliku kiduainerikka toiduainena,” arutleb Sepp.
Kogutud andmetest nähtus, et apteekidest ostetakse aastas 14 tonni kodumaist päritolu ravimtaimi. See tähendab nooremlektori sõnul, et iga Eesti elanik tarvitab aastas meditsiinilisel eesmärgil 10 tassi kohalikku päritolu ravimtaimeteed. “Kui panna juurde ka välismaine kaup ning toidu- ja looduspoodides müüdu, tuleb aastas kokku 20 tassi ravimtaimeteed elaniku kohta,” tõdeb ta.
Apteegid ja poed kokku müüvad Eestis aastas hinnanguliselt 1,1 miljonit pakendit ravimtaimeteed. Võrdluseks müüdi Sepa sõnul 2018. aastal Eesti apteekides 11,5 miljonit pakendit käsimüügiravimeid ehk droogid moodustasid sellest kümnendiku.
“Minu meelest on see päris märkimisväärne protsent, sest sinna on arvestatud ainult droogid,” märgib Sepp. Ravimite alla ei lähe aga kõikvõimalikud ravimtaimetinktuurid, toidulisandid ja loodustooted. “Kui arvestame ka nende kasutamisnumbrid juurde, läheb ravimtaimede osakaal veel suuremaks,” osutab nooremlektor.
Ohtlikult popp senna
Droogid on Janne Sepa sõnul ravimtaime osad, mida kasutatakse ravimise eesmärgil: näiteks õisikud, lehed ja viljad. Seaduse silmis jagunevad need tugevatoimelisteks ja nii-öelda tavalisteks droogideks.
“Tugevatoimelise droogi toime, nagu nimigi ütleb, on tugev ja seetõttu võivad selle tarvitamisega kaasnevad riskid olla suuremad,” selgitab ta. Sellist taime ei tohiks tarvitada väikelapsed, rasedad või imetavad emad. Tugevatoimelistel droogidel esineb sageli kõrvaltoimeid ning koostoimeid ravimitega.
“Eristuse mõte ongi nende müüki piirata: et see droogipakend käiks proviisori või farmatseudi käest läbi,” põhjendab Sepp. Nii saab apteekrist filter, kes küsib ostjalt, miks ja kellele ravimtaim kasutamiseks läheb, ning kas selle võtja tarvitab ka muid ravimeid. “Supermarketi letilt ühtki tugevatoimelist droogi leida ei tohiks,” täpsustab nooremlektor.
Kõige klassikalisem näide tugevatoimelisest droogist on tema sõnul naistepunaürt. See on ravimtaimede seas toime poolest küllaltki ainulaadne, sest leevendab depressiooninähtusid. “Meie maksas on teatud ensüümid, mille kaudu väga paljud ravimid, aga ka ravimtaim naistepuna, metaboliseeruvad. Sellepärast on naistepunal väga paljude ravimitega koostoimeid,” selgitab Sepp.
Nii ei sobi naistepuna kokku näiteks antidepressantide, rasestumisvastaste vahendite, antibiootikumide ja veel terve pika rea ravimitega. “Huvitav on lisada veel, et naistepuna suurendab naha valgustundlikkust ning selle tarvitamise ajal tuleks hoiduda päevitamisest, vältimaks nahapõletike teket,” osutab Sepp.
Kui üldiselt eelistab Eesti inimene kodumaiseid drooge, siis müüginumbritest leidis Sepp ka ühe välismaist päritolu murekoha: senna (Senna angustifolia). “Me arvame, et sennat kasutatakse Eestis üle,” märgib ta. Tegu on ainult apteegis müüdava tugevatoimelise droogiga, millel on lahtistav toime. “Kui sennat liiga pikka aega kasutada, võib soolestik muutuda laisaks. Seega võib tekkida sõltuvus,” kirjeldab Sepp.
Apteeker õppis teiega vestlema
Nii senna juhtumi puhul kui ka üleüldiselt leiab Janne Sepp, et patsient ja apteeker peaksid leidma aega enne tehingu lukkulöömist omavahel vestelda. “Kõige suurem viga ongi, et apteegis käiakse kiirustades, ostetakse oma karp ja tullakse tulema, pidamata apteekriga nõu,” osutab ta.
Proviisorid on ravimiteadlased, kes õpivad ülikoolis viis aastat ja tunnevad põhjalikult kõiki 80 ravimtaime, mida Eesti apteegis pakutakse. “Palun, võtke aega ja rääkige apteekriga, kellele see droog kasutamiseks läheb, milliste vaevuste jaoks, milliseid ravimeid ja toidulisandeid veel tarvitatakse – mis on teie murekohad,” soovitab nooremlektor.
Kui apteeker tunneb põhjalikult kindlasti üle 100 ravimtaime, siis tavalise Eesti elaniku taimetundmine aastal 2023 on alles uurimisel. “Gustav Vilbaste hindas saja aasta eest, et eestlane tunneb 300 liiki taimi,” võrdleb ta.
Ühel TÜ farmaatsia instituudi tudengil valmib Sepa sõnul uurimus tänapäeval kasutatavatest ravimtaimedest umbes paari aasta pärast. Teine üliõpilane uurib aga seda, kui palju ja mis põhimõtetel Eesti inimesed ise ravimtaimi korjavad ning tarvitavad – see uurimistöö kaitstakse juba selle aasta sügisel.
“Ravimtaimedest on kogu maailmas hinnanguliselt läbi uuritud 10–15 protsenti,” märgib nooremlektor. Samas on tegu nii põhjatu varasalvega, et kõiki taimi ei hakatagi läbi uurima, taimede valiku tegemisel on filtriks teadmised etnofarmakognoosiast. “Rahvapärimusest, vanaemade tarkustest me nopime neid teadmisi ja siis uurime pärimuses mainitud taimede mõju laboris järele,” ütleb Sepp.
Janne Sepp pidas ettekande “Ravimtaimed – kas rahvameditsiini igand või tänagi reaalsus?” 1. veebruaril Tartus konverentsil Kliinik 2023.
Err.ee
