Avalik diskussioon tõestas ilmekalt, kuidas ühele kahjuks täiesti ebaõnnestunud sõnastusega lausele võib järgneda kümneid artikleid ja arvamusi, millest mõned seavad kahtluse alla isegi meie ajakirjandusvabaduse, kus oleme maailmas õigustatult esirinnas.
- Eesti ajakirjandus on kvaliteetne ja tasakaalukas, ajakirjandusvabadus säilib mööndusteta ka tulevikus.
- TTJA peab tagama Eesti inforuumi kaitse, mistõttu on tehtud ettepaneku peamine mõte tugevdada järelevalvet Euroopa Liidu väliste meediateenuste osutajate osas.
- Amet kinnitab, et ettepanek sellisel kujul seaduseelnõusse ei jõua.
Puhkenud diskussioon juhib tähelepanu väga olulisele teemale – Eesti inforuumi kaitse. Muidugi peaks see olema ütlematagi selge, kuid vajab tänasel päeval mustvalgelt üle kinnitamist: meie inforuum ei vaja kaitset mitte Eesti ajakirjanduse ning sõna- ja arvamusvabaduse eest, vaid kolmandate riikide vaenuliku mõjutustegevuse eest.
Eesti ajakirjandus teeb oma tööd demokraatliku ühiskonna valvekoera ja neljanda võimu rollis suurepäraselt. Nagu väljendasid eile selgelt mitmed ministrid ja on ka ameti seisukoht alati olnud, ei ole riigil mingisugust kavatsust sekkuda Eesti ajakirjanduse tegevusse või hakata kuidagi uudiste sisu üle järelevalvet tegema. Eesti meediaväljaanded peavad saama ka edaspidi head tööd teha ja meediavabaduse mistahes piiramine ei tule kõne alla.
Arusaamatuse tekkelugu
Kultuuriministeerium saatis juuni alguses 46 organisatsioonile arvamuse avaldamiseks meediateenuste seaduse muutmise kavatsuse, mis on tavapärane kaasamise hea tava enne seaduseelnõu sõnastamist. Teiste seas paluti TTJA kui Eestis aastaid meediaregulaatorina tegutsenud ameti arvamust ettepanekutele, mis võivad tulevikus seaduseelnõuks kujuneda. Tunnistan, et ameti ebaõnnestunult sõnastatud ettepanek (täies mahus kiri leitav siit avaneb uues vahekaardis) „lisada meediateenuse osutaja kohustus tagada faktide ja sündmuste tõene, erapooletu ja tasakaalustatud esitamine uudistesaadetes soodustamaks arvamuste vaba kujunemist“ oleks pidanud olema selgem ning täpsemalt lahti seletatud. Oleksime ameti poolt pidanud väga konkreetselt sõnastama, et see ettepanek kehtib ainult Euroopa Liidu väliste riikide meediateenuste osutajate suhtes ning selgemalt sõnastama ka ettepaneku tausta. Pean siinkohal ameti juhina oluliseks vabandada tekkinud arusaamatuse pärast ning selgitan veel kord, et ettepanek lähtus vajadusest kaitsta Eesti inforuumi kolmandate riikide vaenulike inforünnakute eest.
Olen siiski ka seda meelt, et Eesti meediaruum ja ühiskond väärib läbipaistvat arutelu, kus eri osapoolte arvamusi kuulatakse ja nende põhjenduste üle diskuteeritakse. Vaenule ja sõjalisele tegevusele õhutavate meediateenuste kättesaadavuse tõhusam reguleerimine aitab tagada Eesti inforuumi turvalisust. Täna pole ilmselt kellelgi kahtlust, et sõda ei peeta ainult relvadega rindel, vaid ka sõna ja pildiga meediaruumis.
Meie julgeolek, ühiskonna turvalisus ja avalik kord sõltub sellest, kui hästi on meie inforuum kaitstud. Seda kõike rangelt vaba ajakirjanduse aluspõhimõtteid austades. TTJA ülesanne on kaitsta Eesti inforuumi vaenuliku mõjutustegevuse eest ning oleme meedia järelevalves keskendunud ja keskendume ka edaspidi üksnes Eesti julgeoleku ja avaliku korra tagamisele viisil, mis on meile seadusandja poolt ülesandeks pandud. Meie eesmärk on valeteabe korduval edastamisel tõhusamalt reguleerida kolmandatest riikidest pärit telekanalitest ja veebilehtedelt tulevat mõjutustegevust, mis võib lõhestada ühiskonda ja ohustada avalikku korda.
Seaduseelnõu ideekorje
Täna on meil olemas võimalused reageerida viha õhutavate ja sõjapropagandat edastavate meediakanalite tegevusele – TTJA on alates sõja algusest piiranud ligipääsu 51 telekanalile ja 237 veebilehele. Ükski neist veebilehtedest ega telekanalitest ei ole olnud Eesti päritolu. See tõestab, et kuigi pahatihti märkamatult, siis meie infovälja püüavad imbuda vaenulikud jõud – TTJA ülesanne on seda takistada. Leiame, et arutelu, kas tänane õigusraamistik on piisav Eesti julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks, on igal juhul vajalik ja oluline.
Ettepanek inforuumi tõhusamaks kaitseks esitati sisuliselt meediateenuste seaduse muutmise ideekorje käigus. Seaduseelnõu ei ole täna koostama asutud ja käimasolev diskussioon on näidanud, et eelpool väljapakutud mõte ei leia toetust. Võib kindel olla, et ettepanek ameti poolt sellisel kujul seaduseelnõusse ei jõua.
Meediateenuste seaduse väljatöötamise kavatsus käsitleb veel mitmeid meie inforuumi parandavaid teemasid: meedialubade paindlikum ja kiirem väljastamine ning Eestis välismaiste kanalite taasedastamiseks loa taotlemine. Eesti meediaturule tulla soovivate Euroopa Liidu väliste kanalite eelkontrolli läbiviimise mõte on ennetada inforuumi kahjustava ja julgeolekut ohustava info levitamist. Kui telekanal on juba eetris, siis tagajärgedega tegelemine on veelgi keerulisem. Kui kolmandate riikide kanalid läbivad eelkontrolli, on võimalik kahjulikku mõju ennetada. Koostöös julgeolekuasutustega saame tuvastada, kas meediaväljaannetel on seoseid Euroopa Liidu meediasanktsioonidega või tegutseb meediateenus näiteks mõne kolmanda riigi julgeolekuteenistuse huvides.
Loodame, et ülaltoodu baasilt on igale ajakirjanikule, poliitikule, ametnikule ja ennekõike igale Eesti inimesele üheselt mõistetav – meie kirjas tehtud ettepaneku mõte ei olnud mitte grammivõrdki piirata Eesti meediaväljaannete vabadust oma sisu üle otsustada või luua mingit tagaust sellise võimaluse tekkeks kunagi tulevikus. Ei, ja veelkord ei.
Ühtlasi soovin teha kummarduse Eesti meediale – eilne ja ka tänane on tõestanud, et meie ajakirjandus teeb ühiskonna valvekoerana jätkuvalt head tööd. Omalt poolt teeme tööd edasi selle nimel, et hoida Eesti inforuumi kaitstuna. Kuid seda rangelt vaba ajakirjanduse põhimõtteid järgides ja ajakirjandus- ning sõnavabadust austades.
allikas: ttja.ee
