Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas tänasel istungil toetada kiireloomulisena valitsuse seisukohti Ukrainale laenu andmiseks aastatel 2026 ja 2027.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali selgitas, et Euroopa Liidu määrus näeb ette toetada Ukrainale aastate 2026 ja 2027 jooksul 90 miljardi euro suuruse toetuslaenu andmise, millest 60 miljardit eurot eraldatakse kaitseotstarbeliseks abiks ja 30 miljardit eurot üldise eelarvetoetusena. Seetõttu osaleb Eesti 24 liikmesriigi tõhustatud koostöös, et osaleda Ukraina toetuslaenu rahastamiseks vajaliku ühislaenu võtmises, mida tagatakse omakorda Euroopa Liidu eelarvepuhvri arvel.
„ELi laen on Ukrainale elu ja surma küsimus, sest kevadeks võib Kiievil muidu raha otsa saada. Me peame aitama Ukrainal riigina vastu pidada. Ukraina toetamine on vabale maailmale ülioluline ja on seotud laiemalt keerulise geopoliitilise olukorraga,“ rõhutas Tali. „Vene sõda Ukrainas jätkub täie hooga, Ukraina linnad ja inimesed on iga päev Putini režiimi terrorirünnakute all. Rahu ei pasta kuskilt. Kreml peab maksma sõjakahjude eest.“
Seepärast toetas ELAK ka määruse põhimõtet, mille kohaselt jätab Euroopa Liit endale õiguse kasutada laenu tagasimaksmiseks Venemaa tõkestatud varasid.
ELAK nõustus ka valitsuse seisukohaga ELi ettepaneku suhtes, et laenuga seonduvad kulud katavad tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid. 2027. aastal, kui vabad eelarvevahendid eelarveüleselt puuduvad, eelistatakse selliste kulude katmist Ukraina laenuinstrumendi kaudu vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule. Alates 2028. aastast soovitakse laenukulude katmiseks lahendust, mis ei vähendaks Ukrainale antavate laenude ja toetuste mahtu.
ELi juures asuva Eesti esinduse rahandustalituse juht Andres Kuningas selgitas komisjoni istungil, et Eesti riigina ei võta praegu eraldi kohustust üles, kuna laen antakse ELi eelarvepuhvri tagatisel. Ta lisas, et väga pika vaate korral – kui reparatsioone ei tule ja EL peaks laenu enda kanda võtma – oleks Eesti nn õiglane osa 90 miljardist ligikaudu 209 miljonit eurot, kuid see aktualiseeruks alles juhul, kui EL sellise otsuse teeks.
Kuningas märkis, et Ungari, Tšehhi ja Slovakkia ei osale skeemis ning komisjon on teinud ettepanekud Ülemkogu otsuste rakendamiseks tõhustatud koostöö vormis.
Komisjoni istungil osales ka Rahandusministeeriumi nõunik Märten Ross.
Loe teisi uudiseid SIIT
