Eesti Energia puhaskasum oli teises kvartalis 33 miljonit eurot, mis on pea kolm korda rohkem kui mullu. Müügitulu kasvas aastatagusega võrreldes kolmveerandi võrra.
Eesti Energia kontserni teise kvartali müügitulu oli 73 protsenti suurem võrreldes sama perioodiga mullu ja ulatus ligi 417 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum kasvas teises kvartalis kaks ja pool korda ning oli ligi 80 miljonit eurot, puhaskasum oli teises kvartalis üle 33 miljoni euro, pea kolm korda suurem võrreldes mullu sama perioodiga, teatas ettevõte.
Elektri jaemüük suurenes teises kvartalis Eesti Energia koduturgudel viiendiku võrra. Üle poole elektrist (58 protsenti) müüs ettevõte väljaspool Eestit ehk Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas. Kõige rohkem (+56 protsenti) kasvas elektri jaemüük Lätis.
Eesti Energia teatel maksti aasta esimese kuue kuuga otseste maksudena riigikassasse 63,7 miljonit eurot, mida on pea kaks korda rohkem kui 2021. aasta samal perioodil. Esimesel poolaastal maksis kontsern välja dividendid 2021. majandusaasta eest summas 55,3 miljonit eurot: 8,3 miljonit eurot Enefit Greeni väikeaktsionäridele ja 46,7 miljonit eurot Eesti Energia ainuaktsionärile ehk riigile.
Teises kvartalis investeeris Eesti Energia kontsern 98 miljonit eurot, sellest lõviosa taastuvenergia tootmisse ning elektrivõrgu uuendamisse ja uutesse võrguliitumistesse. Taastuvenergia tootmisse investeeriti ligi 40 miljoni eurot.
Tütarettevõttele Elektrilevile esitati teises kvartalis 3218 elektritootja liitumistaotlust, mida on üle nelja korra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Pea tuhande kliendiga neist sõlmiti ka tootjaliitumise leping. Juuni lõpuks oli Elektrilevi võrgus elektritootmist kokku 12 808 tarbimiskohas ja võimsust võrgus 545,5 megavatti.
Sügistalvel tõuseb elektri hind uutesse kõrgustesse
Eeloleval sügistalvel ei paista tarbija jaoks midagi head, sest elektrituru futuurid näitavad, et megavatt-tunni turuhind tõuseb üle 400 euro, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.
Sutteri sõnul pole selliseid hindu varem siinmail nähtud ning hindade langust tavapärasemale tasemele, saja euro peale megavatt-tunnist, on näha alles järgmise aasta teises kvartalis.
Peamiseks põhjuseks, miks eeloleval talvel on elektri turuhind mitu korda kallim kui möödunud talvel, mil elektri hind samuti rekordeid püstitas, on Sutteri sõnul Vene elektri ja gaasi kadumine siinselt turult.
Vene elektri katmiseks on Soome ja Baltimaade piirkonnas tootmisvõimsused olemas, kuid need töötavad gaasil. Gaasi kõrge turuhind tähendab, et kui tootmise tippaegadel talvel tuleb puudujäävat elektrit toota gaasist, kerkib ka elektri hind enneolematult kõrgele.
“Isegi kui LNG terminal Eestisse tuleb, on gaasi hind kõrge ja tiputoomisel saabki gaas selle hinna tekitajaks,” lausus Sutter.
Sutteri sõnul on ainus lahendus turuhinna alla toomiseks uute, eelkõige taastuvenergia võimsuste rajamine.
Eelolevaks talveks remondib Eesti Energia praegu oma elektrijaamu, et täisvõimsusel tootmiseks valmis olla. Samuti suurendatakse põlevkivi kaevamist, ütles Sutter.
Err.ee
