Erakonna esimees Lauri Hussar ütles, et Eesti peaks endale seadma ambitsioonikad eesmärgid, ning tõi välja, et praegu peaks olema eesmärk jõuda järgmise kahekümne aastaga Soomele järele.
Erakonda Eesti 200 on nähtud eliidiparteina, kes on tugev linnades, ent mitte maapiirkondades. Samuti Eesti 200 ridades kandideeriv Joakim Helenius vastas, et tegemist on ainult konkurentide laimuga. Ta lisas, et erakonna liikmed on küll kõrgelt haritud, kuid seda ei saa vaadata millegi negatiivsena.

Mis märksõnad seostuvad teile Rapla maakonnaga?
Hussar: Kui ma mõtlen Rapla peale, tuleb kohe silme ette Rapla kirik. See on ainukene maakirik Eestis, millel on kaks torni. Olen kunagi noore reporterina kajastanud Rapla kirikumuusika festivali ja seal kuulsin esimest korda Arvo Pärdi teoseid ERSO esituses ning see jättis kustumatu mulje. Raplamaa seostub seeläbi mulle palju kultuurisündmustega.
Raplamaa on Tallinna-lähedane kant, mida Tallinna ja Harjumaa inimesed võiksid rohkem külastada. Seoses oma ajakirjandusliku tööga olen Raplamaa risti ja põiki läbi sõitnud. Sain sealt väga palju vahvaid lugusid ja saateid. Veel toon välja Rapla inimeste iseteadlikkuse, mis on mulle muljet avaldanud.

Helenius: Olen olnud Raplamaaga seotud aastast 2006, kui ma ostsin ära Kaiu LT. Mul on seal palju häid kolleege, kes töötavad ja elavad seal. Raplamaa on koht, kus ma väga tihti käin. Olen seotud sealse põllumajandussektoriga. Minu jaoks on see lähedane koht ja ma arvan, et saan Raplamaa probleemidest hästi aru, sest mu paljud kolleegid elavad seal.

Kui tugev on Eesti 200 Rapla maakonnas?
Helenius: Tahaks olla tugevam.
Hussar: Täna räägime sellest, et meil on nominaalne toetus Harju- ja Raplamaa piirkonnas kümne, kaheteistkümne või isegi neljateistkümne protsendi juures. Erinevates uuringutes on numbrid erinevad. Raplamaal on meil kindlasti toetus olemas. Me ehitame sealset osakonda edasi. Täna me veel ei ole esindatud sealsetes kohalikes omavalitsustes, aga meil on sealt tugevaid kandidaate. Näiteks Urmas Kristal, kes veel eelmisel aastal oli Raplamaa omavalitsuste liidu juht. Samuti Siiri Sisask, kes on võib-olla üks tuntumaid Raplamaa inimesi.
Puuetega inimeste teemade eestkõneleja Jüri Lehtmets on samuti meie nimekirjas. Kindlasti tahame Rapla piirkonda veel arendada ja kindlasti oleme järgmistel kohalikel valimistel väljas mitme tugeva nimekirjaga.

Kui palju olete kokku puutunud sellise suhtumisega, et Eesti 200 on puhtalt ja ainult eliidipartei?
Helenius: Seda ütlevad meie konkurendid Reformierakonnast ja sotsidest. Pigem on see laim. Me oleme täiesti normaalne erakond ja meil on liikmeid erinevatest valdkondadest ja sissetulekukategooriatest. Mida saab öelda, on see, et me oleme suhteliselt noor erakond vaatamata sellele, et meil on ka vanemaid liikmeid. Me oleme ka hea haridusega erakond. Aga see nüüd mingi negatiivne asi küll pole, pigem vastupidi.
Hussar: Ennekõike oleme ikkagi tulevikku vaatavate lahenduste erakond. Meil on Eestile pikem plaan kui üks valimistsükkel või üks valitsuse ajaperiood. Seetõttu räägime ka nendest väljakutsetest, mis tõepoolest lahendaksid ära inimeste mured, mis on seotud toimetuleku ja hakkamasaamisega. Meil on väga selge ettekujutus sellest, kuidas Eesti peab arenema. Me tahame oma parima teadmise Eesti heaks tööle panna. Täna on meie toetus nii kõrge, et me kindlasti saame järgmisesse Riigikogusse sisse ja me saadame sinna tugeva esinduse. Olen enam kui kindel, et me osaleme järgmise valitsuse moodustamisel.
Te olete praegu enesekindel, et erakond pääseb parlamenti. Kui vaadata 2019. aasta valimisi, siis jäite napilt välja. Küll aga näitasid ka siis uuringud, et Eesti 200 pääseb parlamenti.
Hussar: Ei näidanud. Kui võtame aluseks Norstati reitingu, kus on valik kõige suurem, siis jaanuari alguses 2019 oli meie toetus 2,7 protsenti. Valimispäevaks tõusis see 4,4 protsendi peale. Eesti 200 küll parandas oma reitingut, aga mitte piisavalt, et pääseda parlamenti. Olime siis nelja kuu vanune erakond. Vaatamata sellele tegime hea tulemuse ja kogusime 4,4 protsenti toetust. Täna on meil tugev programm ja tuntud inimesed. Eesti 200 on kindlasti valmis võtma valitsusvastutust. Meil on selge ja pikk plaan Eesti elu edasi viia.

2007. aastal toimusid ka Riigikogu valimised. Teiste seas pääses sisse erakond Eestimaa Rohelised, kes jäi sinna ainult üheks koosseisuks. 2015. aastal sai mandaadi Vabaerakond, kes oli samuti värske ja uus tulija. Nemad jäid samuti parlamenti ainult üheks koosseisuks. Mis annab teile enesekindluse, et teie jääte püsima kauemaks?
Hussar: Rohelised keskendusid kitsalt ainult ühele teemale. Samamoodi oli ka Vabaerakonna puhul, mis keskendus ainult demokraatiale. Laia ja kogu ühiskonda hõlmavat programmi neil ei olnud. Eesti 200 erineb siin väga selgelt nendest erakondadest. Meil on lai programm, mis hõlmab kõike haridusest majanduseni ja kultuurist kaitsepoliitikani. Oleme erakonna kokku pannud nii, et meil oleks kompetents igal elualal. Meil on arste, julgeoleku-, sõjandus- ja majanduseksperte. See annab kindluse, et Eesti 200 on tulnud selleks, et jääda.
Helenius: Meie eesmärk on viia läbi muutusi nii ühiskonnas kui ka majanduses. Kindlasti ei ole meie eesmärk lihtsalt pakkuda oma liikmetele Riigikogu kohti. Mõned teised erakonnad mõtlevad oma seisukohad läbi nii, et kuidas need annaks meile rohkem hääli. Meie nii ei mõtle, meie jaoks on oluline reformide läbiviimine. Eesti suurim oht on see, et oleme viimastel aastatel jäänud stagneeruma. Meil ei ole uusi mõtteid. Me elame vanade ja hästi tehtud reformide toel.

Niisiis ei ole siht ainult kohad Riigikogus, vaid ka osalemine valitsuses?
Hussar: Jah, loomulikult. Me oleme täna küpsed, et võtta valitsusvastutus.

Reformierakond ja EKRE krutivad üles vastastikust antipaatiat, et genereerida valimistel rohkem hääli. Kuidas vältida Eesti muutumist kaheparteiriigiks?
Hussar: Tänased avaliku arvamuse uuringud näitavad, et Eesti ei ole kaheparteiriik. Järgmises parlamendis saab olema viis või kuus erakonda, tõenäoliselt kuus. Ka Eesti valimissüsteem ei soosi kahe partei süsteemi teket. EKRE toetus jääb praegu veidi alla 20 protsendi. Eestis on maailmavaateline mitmekesisus selgelt olemas. Ka Eesti 200 on tulnud selleks, et tuua mitmekesisust ja laiemat perspektiivi.
Helenius: Kui näiteks 12 aastat tagasi rääkis keegi kahe partei süsteemist, siis oli küsimus Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Nüüd räägitakse Reformist ja EKRE-st. Meie demokraatia toimib, inimestele pakutakse valikut ja erakondade toetus on ajas muutuv
Mis on teie jaoks praegu Eestis number üks teema?
Helenius: Nagu Lauri ütles, on meil liikmeid erinevatest valdkondadest ja igale liikmele on tema valdkond kõige tähtsam. Minu jaoks on ülitähtsad majandusreformid. Muidugi on kõik omavahel seotud. Mida paremini majandusel läheb, seda rohkem saame investeerida haridusse, julgeolekusse ja maapiirkondadesse. Kõik on omavahel seotud. Kui meil ei ole hea riigikaitse, siis läheb välisinvesteeringutega raskeks. Väikese riigina on meil vaja, et meie elanikkond oleks parima haridusega.
Hussar: Keskne teema on täna Eesti inimeste ja ettevõtete toimetulek. See ei ole nii ainult täna või homme, vaid ka kümne aasta pärast. Ma arvan, et Joakim on minuga nõus, et me peame endale võtma väga kõrged eesmärgid. Meie eesmärk peaks olema see, et jõuame kahekümne aastaga Soomele järele. See on väga ambitsioonikas plaan, aga me oleme hinnanud oma võimalusi ja me teame, et see on võimalik.
Teame ka seda, et parim majanduspoliitika on hariduspoliitika. See peab tootma kõrge haridusega inimesi, et tuua Eestile maksimaalset lisaväärtust. Loomulikult on väga tähtis ka julgeolek. See näeb ette nii sõjalise võimekuse kui ka kodanikukaitse paranemist. Kuni viimase ajani oli see teema kahjuks tagaplaanil. Üks asi, mida saame Ukraina sõjast õppida, on elanikkonna kaitsega seotud teemad.

See on Kalevipoeg, millest te praegu räägite.
Hussar: Kalevipoja kuppel, jah. See on õhukaitsekuppel, mis kaitseks tervet Eestit. See tagaks terve Eesti õhukaitse nii, et vaenulikud lennukid, droonid ja raketid ei saaks Eestit rünnata.

Palju tõstetakse esile seda, et erakonnad tahavad panustada riigikaitsesse kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Pakun välja, et pigem tuleks rääkida sellest, kui suure osa moodustab see riigieelarvest.
Helenius: Me räägime praegu ühe protsendi lisamisest riigikaitsesse. Kui me tõstame selle kahelt protsendilt kolmele, siis me räägime umbes 350 miljonist eurost. Meie riigi kulutused kõik kokku on praegu 44-45 protsenti SKP-st. See tähendab, et üks protsent SKP-st on umbes kaks protsenti riigieelarvest. Kui riigi tulud kasvavad, siis on oluline, et meil oleksid prioriteedid. Ei saa olla nii, et iga valdkond saab võrdselt juurde. Ei, valitsusel on oma prioriteedid. Meie prioriteedid on riigikaitse ja haridus. Me ütleme ausalt, et teised valdkonnad ei saa nii palju raha juurde kui meie prioriteedid, mis on omakorda ka Eesti prioriteedid.
Hussar: Eesti 200 on seisnud selle eest, et meil oleks erakondadeülene riigikaitsekokkulepe, mis võiks ette näha, et riigikaitsele läheks vähemalt kolm protsenti SKP-st. Täna on see hädavajalik, et parandada meie kaitsevõimet. See hõlmab elanikkonna kaitset, siseturvalisuse valdkonda, päästevaldkonda ja muuseas ka psühholoogilise kaitse valdkonda. Me näeme, et ERR-il on oluline roll psühholoogilise kaitse kasvatamisel ja nende rahastamine peab kindlasti olema piisav selleks, et ERR saaks täita oma rolli esmase ja olulise informeerijana.
Ma kindlasti ei ole nõus peaminister Kaja Kallasega, kes väitis, et ERR-il on piisavalt kärpekohti. Nende eelarve on aastaid püsinud samal tasemel.

Mind huvitab elanikkonna kaitse aspekt. Aastaid on see olnud teisejärguline teema. Mida tuleks selles osas ära teha?
Hussar: Esmalt tähendab see, et me anname inimestele selge sõnumi, kuidas kriisi korral käituda. See tähendab elanikkonna koolitust. Kooliprogrammides peaks see sees olema. Muidugi puudutab see ka varjendite küsimust. Eestis on piirkondi, kus on seis parem, aga kindlasti tuleb mõelda, millised saavad olema elanike varjumiskohad. Kohalik omavalitsus peab siin olema aktiivsem ja riik peab neid aitama varjevõimekuse leidmisel ja loomisel. Riigikantselei kaudu tuleks leida koordineeritud lahendus.
Helenius: Ukraina on meile õpetanud, et varjendeid on meil vaja. Soomes ei saa ühtegi hoonet ehitada ilma varjendita. Meil on vaja sama. Majad lähevad küll veidi kallimaks, aga kui me peame meeles, kes on meie naaber ja mida ta Ukrainas teeb, siis me ei saa arendajatele lubada, et nad ehitavad hoone ilma varjendita. Neid lahendusi ei saa läbi viia lühiajaliselt, aga meil peavad olema kindlad eesmärgid. Igal eestlasel peab olema lähedal varjend, kuhu vajadusel peituda. Ukraina on õpetanud, et me ei saa elada sellises usus, et sõda pole meil võimalik.

Poliitilise katuseraha jagamine tekitab erinevaid tundeid. Ajakirjanikuna töötan alati selle nimekirja läbi ja vaatan, kes meie maakonnast raha saavad. Võtan nendega ühendust, et uurida, mis plaanid neil toetussummaga on. Eelmise aasta katuseraha eest taheti soetada päris mitu elektrigeneraatorit. Ühest küljest täidab see vajalikku tühimikku, teisalt on tegemist poliitilise lojaalsuse ostmisega. Kuidas teie erakond suhtub katuseraha jagamisse?
Hussar: Eesti 200 on väga selgelt välja öelnud, et meie kaotame katuseraha jagamise ära. See jagamise süsteem on läbipaistmatu. Seal on selgelt sees poliitilise korruptsiooni elemente. Sageli on sellel rahal valimiste maitse ja poliitiline hinnalipik juures. Katuseraha jagamise saaga juures on drastilisi näiteid. Paar aastat tagasi taheti püstitada mälestusmärk massimõrvar Ungern Khaanile. Avaliku vastuseisu tõttu ei leidnud see ettepanek toetust.
Veel on olnud olukord, kus Riigikogu liige üritas tekitada olukorda, kus tema tänavaesine saaks katuseraha eest valgustuse. Selliseid olukordi tuleb vältida, sest see kahjustab Eesti poliitika mainet ja inimeste usaldus riigi vastu langeb. Kindlasti on regionaalsed investeeringud vajalikud, aga see peab olema oluliselt läbimõeldum. See mitte ainult ei pea olema aus, vaid ka näima aus.
Helenius: Eesti riigiaparaat peab olema kuluefektiivsem. Riigisektor on 25 aastat kasvanud ja keegi ei küsi, kas see on kuluefektiivne. Kas raha kasutatakse efektiivselt? Katuseraha on näide sellest, kuidas on leitud uusi viise raha kulutamiseks. Kokkuhoiuga, mille efektiivsuse tõusust saamegi riigikaitset ja haridust tugevdada. Iga kord, kui riik raha kulutab, tuleb küsida, kas tõesti oli vaja seda teha.

Lauri Hussar, teie olete ainulaadses olukorras, sest kui mõelda ERR-i valimisdebattide peale, siis olete seisnud mõlemal pool lauda. Kummal pool on mugavam?
Hussar: Julgen arvata, et saatejuhina tuleb rohkem valmistuda. Sa pead haldama kõiki debateerijaid ja nende tausta. Kui me Andres Kuusega neid debatte juhtisime, oli meil hea tiim ja need debatid olid väga jälgitavad. Täna on mul väike eelis võrreldes oma konkurentidega, sest ma tean, kuidas nendeks debattideks valmistutakse ja kuidas võivad käituda saatejuhid. Päris tugevus tuleb ikkagi välja alles telesaates. Iga saade on ootamatu ja kordumatu. Mulle väga meeldib see, et Eestis osatakse pidada üksteisest lugu pidavaid teledebatte. See on väga oluline, et valijad saaksid ettekujutuse, kes kandideerivad.

Kas te kahetsete seda, et te enam ajakirjanik ei ole?
Hussar: Olen töötanud ajakirjanikuna televisioonis, raadios ning juhatanud suurt ajalehetoimetust. Kõik olulised etapid olen läbinud. Ühel hetkel tundsin, et ma tahan astuda sammu edasi. Tundsin, et mul on seljakott, milles on palju kogemust. See otsus lahkuda ajakirjandusest ja liituda Eesti 200-ga on mulle palju juurde andnud. Täna ma näen hoopis teise rakursi alt seda, mida ma ajakirjanikuna kajastasin.

Joakim Helenius, mis seis on Härgla mõisaga? Tean, et see on teie oma.
Helenius: Jah, mul on väga põnev plaan sellega. Iga kord, kui ma olen valmis nuppu vajutama, tuleb mingi kriis. Neid on praeguseks nii palju tulnud. Me teeme Härgla mõisast midagi põnevat, mille üle saab terve Raplamaa olla uhke. Ma ei julge küll lubada, millal see juhtub. Probleem on selles, et raha, mille ma sinna planeerin, ei tule eriti kerge tootlusega. Tahan selle ilusa mõisahoonega kindlasti midagi põnevat teha.

Millisena te näete Rapla maakonna tulevikku?
Helenius: Meil on ees väga suured muutused nii Eestis kui ka maailmas ning see on seotud rohepöörde ja ringmajandusega. Usun, et lähiaastatel näeme ringmajandusega seotud
start-up ettevõtteid rohkem. Suur osa sellest on see, et me peame fossiilkütused millegagi asendama. Selleks on biomass, mis tuleb metsast ja põllumajandusest. Sellest saab Eesti majanduses suur arengumootor.
Kui enne oli arendus kontsentreeritud Tallinnasse ja Tartusse, siis ma näen, et tulevikus läheb majanduse arendus tagasi maapiirkondadesse. Raplamaal on väga suured eelised. Seal on metsad ja põllumaad, aga samas on see Tallinna lähedal. Näen, et Raplamaast võib saada väga dünaamiline maakond, mida rohkem me liigume rohelise tuleviku suunas.

“Eesti 200 on väga selgelt välja öelnud, et meie kaotame katuseraha jagamise ära. See jagamise süsteem on läbipaistmatu. Seal on selgelt sees poliitilise korruptsiooni elemente. Sageli on sellel rahal valimiste maitse ja poliitiline hinnalipik juures.”

allikas: eesti200.ee