2021. aastal toimus 1564 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1763 ja hukkus 55 inimest. Võrreldes 2020. aastaga suurenes liiklusõnnetuste arv peamiselt kergliikuriõnnetuste lisandumise tõttu 158 võrra. Vigastatute arv suurenes 147 võrra.
2021. aastal toimus päevas keskmiselt 4,3 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Liiklusõnnetusteta päevi oli 23, aasta varem oli neid 17.
“Hukkunutega liiklusõnnetused ei vähene liiklusohutusprogrammis planeeritud tempos. Kõige suuremad käärid on mootorsõidukijuhtide osas. Hukkunud mootorsõidukijuhte oli 29, ehkki liiklusohutuse programmi järgi peaks see arv jääma kindlasti alla 22,” nentis Transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonna juhataja Erik Ernits.
Liikluses hukkunuid oli mullu küll 2020. aastast nelja võrra vähem, kuid viie aasta vaates pole Ernitsa sõnul siiski suuremat muutust toimunud.
Vähenesid ka 2020. aastat iseloomustanud koroonapandeemia mõjud ja liiklussagedus riigiteedel suurenes mullu märgatavalt. Oma osa vigastatutega liiklusõnnetuste arvu kasvu andis ka kergliikuriõnnetuste lisandumine.
Raskete liiklusõnnetusteni viivad peamised probleemid on jätkuvalt joobes juhtimine, liigne kiirus, kõrvalised tegevused roolis ja turvavarustuse kasutamata jätmine.
Veesõidukitega seoses registreeriti möödunud aastal viis õnnetust, millest merel juhtunud õnnetustes hukkus kolm ning laevatatavatel sisevetel üks inimene. Kahe vigastatuga lõppenud õnnetuse juures oli kaasaaitavaks faktoriks alkohol, samuti ühe hukkunuga lõppenud paadiõnnetusel.
Laevaliinide osas oli 2021. aastal kaks häiret – Ruhnu ja Saaremaa laevaliini teenindava alusega. Ruhnu laevaliini häire kestis 11.07-18.07.2021 , kus laevaliini teenindav reisikiirkatamaraan Runö oli tehnilise rikke tõttu remondis. Saaremaa laevaliinil toimus liinihäire 21.07-07.08.2021, mille põhjuseks parvlaeva Tõll tehniline rike.
Lennunduses teatati 2021. aastal kokku 889-st juhtumist, neist lennuõnnetusi oli 3 ja tõsiseid intsidente 84. 2020. aastal oli 793 juhtumit ja lennuõnnetusi ei olnud.
Transpordiamet ehitas eelmisel aastal ohutumaks 42 liiklusohtlikku kohta ning viis läbi viis suuremat liiklusohutuskampaaniat ja viis väiksemas mahus teavituskampaaniat, teiste seas ka droonikäitajatele ja väikelaevajuhtidele. Kampaaniate ja muid ohtusalaseid tegevusi puudutavas tehti koostööd Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Päästeametiga.
2021. aastal registreeriti 326 487 kiiruseületamist, neist 218 001 rikkumist fikseerisid mobiilsed kiiruskaamerad. Seda on kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal. “See on märkimisväärne kasv, mis peamiselt tulnud mobiilsete kiiruskaamerate tööaja mitmekordistumisest,” rääkis PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.
Kuigi piirkiirusest kinnipidamise kohustust meenutatakse juhtidele aina sagedamini, saab positiivsemast küljest välja tuua, et möödunud aastal kontrollitute hulgas oli vähem joobes juhte kui varasemalt. “Eelmisel aastal tegi politsei 765 700 joobekontrolli, mille käigus tuvastati 6010 joobes juhti. Kuigi number on jätkuvalt väga suur, on joobes juhtide osakaal kõikidest kontrollitutest pikas vaates langustrendis,” tõdes Loigo.
