E-sigaretid on laste seas popimad kui tavalised suitsud. Värsked uuringud näitavad, et alaealiste kontrollimisel on supermarketid hoolsamad, kuid pooled spetsiaalselt e-sigarettidele keskendunud poed jätavad dokumendi küsimata.
Mõnda nikotiinitoodet tarvitab regulaarselt 23 protsenti Eesti elanikest. 11-18-aastaste seas on igapäevaseid tarvitajaid seitse protsenti. Kuid neid, kes harvem proovivad, on palju rohkem.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel põhjaliku tubakauuringu koostanud Balti Uuringute Instituudi juhatuse liige Kats Kivistik ütles, et mida noorem inimene, seda suurema tõenäosusega valib ta tavalise sigareti asemel mahedama, kohati suisa magusa maitsega e-sigareti. Ka ebameeldiva esmakogemuse tõenäosus on e-sigareti tarvitajate puhul väiksem.
“Uuringu järgi on ka selge, et hilisematel tarvitajatel on see esimene kogemus olnud keskmisest positiivsem. Võib öelda, et tõenäosus, et inimene jääb tarvitama, võib olla suurem, kui ta alustab e-sigaretist,” sõnas Kivistik.
Seda, et e-sigaret on tervislik, noored üldjuhul ei arva. Küll aga hinnatakse seda hulga ohutumaks kui tavalist sigaretti. “Kui elanikkonnast kolmandik pidas e-sigaretti ohutumaks, siis õpilastest peaaegu pooled,” ütles Kivistik ning märkis, et ka põhjused, miks noored suitsetamisest loobuvad, on nende vanematest erinevad.
“Täiskasvanute üheks kõige põhilisemaks põhjuseks on tervise halvenemine ja selle kõrval ka oluline elumuutus ja toodete kallinemine,” rääkis Kivistik. “Samas õpilaste jaoks oli kõige tihedamini välja toodud liigne sõltuvus, aga samas ka lähedaste surve loobuda.”
Lähedaste olulise mõju tõi esile veerand õpilastest ja kõigest seitse protsenti täiskasvanutest. Sestap pole ootamatu, et õpilaste seas aitavad suitsetamist vähendada koolipõhised aga ka individuaalsed programmid.
Kolmandik noortest saab suitsetamistarvikuid kauplusest
Tarvilikke sekkumismeetmeid, mida uuring kaardistas, on teisigi, alates aktsiisi kergitamisest kuni müügikohtade piiramiseni. Kats Kivistik märkis, et piirangud peavad kõigile nikotiinitoodetele rakenduma ühtselt, muidu valivad inimesed uue, kättesaadavama toote.
“See tähendab, et ei ole mõtet tõsta e-sigareti hinda ja jätta nikotiini või tavasigarettide hind samaks või vastupidi,” sõnas Kivistik.
Muu hulgas tõi uuring välja, et ehkki osa lastest saab suitsetamiskraami sõpradelt või diileritelt, siis koguni kolmandik 14-15-aastastest õpilastest ostab tubakatooteid otse kauplusest.
“Mis tähendab, et järelevalvet selles osas tuleks kindlasti suurendada, et alaealised ei saaks selliseid tooteid,” ütles Kivistik.
Sama tulemuse andsid ka Tervisearengu Instituudi (TAI) hiljutised kontrollostud. TAI saatis poodidesse äsja täisealiseks saanud noored, et näha, kas müüja küsib nende käest dokumenti. Tuli välja, et keskmiselt 46 protsendil kordadest küsiti dokumenti, 40 protsendil kordadest ei küsitud ja 16 protsenti müüjatest küll küsis dokumenti, aga kui noor ütles, et on selle koju unustanud, sai ta soovitud kauba ikkagi kätte.
Mustad lambad on e-sigaretiärid
“Vahe jooksis kenasti välja, kui me võrdleme suuri kauplusi ja spetsiaalseid e-sigaretipoode,” märkis TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel. “Spetsiaalsetest e-sigaretipoodidest oli e-sigaretti lihtsam kätte saada.”
Suurtes kauplustes kontrollis noorte dokumente 70-80 protsenti müüjatest. E-sigaretipoodides küsiti dokumente 52 protsendil kordadest.
“Mulle tundub, et suuremates kauplustes ja tuntud kauplusekettides on müüjate koolitamine ja sellega seotud standardid ilmselt juba välja kujunenud. Aga nendes spetsiaalsetes e-sigaretipoodides, kus ka üsna sageli müüvad neid tooteid üsna noored inimesed, tegelikult sellist koolitamise standardit ei ole täpselt välja kujunenud,” sõnas Sammel.
Kahe uuringu peale kogutud info on eriti üllatav, arvestades, et just e-sigarettide ja teiste uute tubakatoodete vahendamisega tegelevad ettevõtjad räägivad kõige valjemini vastutustundest.
Nende läbiv argument on, et müügipiirangud on kahjulikud, kuna toidavad salaturgu, kus lastelt dokumenti ei küsita. “Nemad kinnitasid mulle pisarsilmil, et mitte mingil juhul nende käest ei saa,” ütles töö- ja terviseminister Peep Peterson. “Nii et eks see paneb nende jutu õigesse perspektiivi.”
Ühekordseid e-sigarette siiski esialgu ei keelata
Ehkki Anneli Sammeli sõnul maksab kontrolli tõhustamiseks mõelda ka võimalike seadusemuudatuste peale, ütles Peep Peterson, et selleks erilist tarvidust pole. “Tegelikult, kui täna PPA, maksu- ja tolliamet ja kohalik omavalitsus tõsiuskselt koostööd teevad, siis on võimalik eriti nendes spetsialiseerunud poodides kontrolli tugevdada,” sõnas Peterson.
Sügisel, kui alanud kooliaasta oli õpilaste e-sigaretilembuse avalikkuse tähelepanu alla toonud, pakatas minister Peterson mõtetest, kuidas epideemiale piiri panna. Nüüd tunnistab ta, et käima on läinud need projektid, mis raha ei nõudnud. Nii näiteks plaanitakse õpetajatele jagada e-sigarettide kohta rohkem infot.
“Need asjad, mis vajavad lisarahastust, on jäänud toppama,” sõnas Peterson. “Eelmisel nädalal kohtusin rahandusministriga ja jäi mulje, et ta lubab selle valitsuse ette. Ennekõike oleks meil vaja lisaks seda, et maksu- ja tolliamet tõhustaks oma kontrolli kõigi kaubavoogude üle, muu hulgas, mis liiguvad postis.”
Kokku ootab Peterson valitsuse reservist 200 000 eurot. Sellest oluline osa peaks minema elanikkonna teavitamisele. Osa rahast on mõeldud ka sõltlaste nõustamisele.
Sügisel mängis Peterson ka mõttega keelustada ühekordsed e-sigaretid. “Ta on meil jätkuvalt laual ja jõuab ideena valitsuse ette,” ütles Peterson, kuid lisas, et uusi piiranguid pole mõtet kehtestada, kui vanad piirangud ei kehti.
“Niipea, kui me saame turu paremini kontrolli alla, et enam ei liigu kasvõi need maitsega e-sigaretid, siis me saame liikuda järgmisse kohta. Me planeeriksime seda pigem teisel poolaastal, kui maksu- ja tolliamet on näidanud edenemist.”
Err.ee
