Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) näeb E-Piima pankrotimenetluse arengus tõsist ohumärki kogu Eesti piimasektorile. Tekkinud olukord mõjutab otseselt kümneid piimakarjakasvatajaid, kellest paljud ootavad siiani oma piimaraha. Juhtunu lisab omakorda survet sektorile, mis on juba pikemat aega tegutsenud keerulistes majanduslikes tingimustes.
Eesti piimatootjad paistavad rahvusvaheliselt silma oma kõrge efektiivsuse poolest. Hoolimata riigi väikesest tootmismahust suudetakse hoida lehmade keskmine väljalüps Euroopa tipptasemel. Just seetõttu on usaldusväärne ja toimiv piimatöötlemise võimekus Eesti jaoks strateegilise tähtsusega, mõjutades nii toidujulgeolekut, ekspordivõimet kui ka maaettevõtluse kestlikkust.
MES-i juhi Meelis Annuse hinnangul on E-Piima roll selles süsteemis olnud märkimisväärne. Paide juustutehas kuulub Euroopa moodsaimate hulka ning selle võimekus töödelda kuni 1000 tonni toorpiima päevas on Eesti piimanduse jaoks kriitilise tähtsusega. Tehas annab tööd ligi 200 inimesele ning enamik toodangust suunatakse ekspordiks. Selle potentsiaali säilitamiseks on aga hädavajalik leida uus omanik, kes suudab tagada ettevõtte finantsilise stabiilsuse, likviidsuse ning jätkuva toorainevarustuse. Sama oluline on tootjatele võlgnevuste tasumine, sest ilma selleta ei ole võimalik taastada usaldust ega tagada piimatarnete jätkumist.
Annus rõhutab, et pelgalt omanikumuutus ei too kaasa tehase automaatset käivitumist. Isegi kõige kaasaegsem tootmine vajab enda taha tootjaid, kes on valmis oma piima sinna müüma. Töötlemisvõimekus saab toimida vaid siis, kui tarned on stabiilsed ja mahud prognoositavad. Tema hinnangul oleks ideaalne lahendus ärimudel, mis kaasab rohkem Eesti piimatootjaid ka omanikeringi, luues selged ja läbipaistvad kokkulepped, mis võimaldaksid neil osa saada tehase tulevasest kasumist. See aitaks taastada usalduse ning motiveeriks tootjaid koostööd jätkama.
Viimastel kuudel on piimatootjate olukord muutunud eriti keeruliseks. Aastate jooksul on tehtud suuri investeeringuid tehnoloogiasse, tõuaretusse ja keskkonnahoidu, et püsida rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Kui aga piimaraha jääb laekumata ning turu ebakindlus kasvab, seab see ohtu kogu sektori jätkusuutlikkuse.
Sellises olukorras peab MES oluliseks pakkuda tootjatele ka praktilisi lahendusi. Annuse sõnul aitab MES-i laenukäendus ettevõtjatel saada vajalikke vahendeid nii investeeringuteks kui ka igapäevaseks tegevuseks olukorras, kus tagatisi napib või maksevõime on ajutiselt nõrgenenud. See meede on suunatud eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelle roll maapiirkonna majanduses on kriitiline.
Lisaks on oluline roll ka põllumajandustootjatele mõeldud käibelaenul, mis aitab leevendada kriisi mõju ning katta ajutisi rahavoogude katkestusi, mis on tekkinud näiteks piimaraha viibimise tõttu. See võimaldab tootjatel jätkata tegevust ka olukorras, kus nende enda maksekohustused võivad sattuda ohtu ning kiire likviidsus on hädavajalik.
Annus kinnitab, et need meetmed on loodud selleks, et tugevdada maaettevõtluse vastupanuvõimet ja aidata tootjatel toime tulla ootamatute majanduslike tagasilöökidega. MES jätkab koostööd sektori esindajatega, et leida toimivaid lahendusi, mis aitaksid säilitada Eesti piimanduse konkurentsivõimet ning tagada tootjate jätkusuutliku tegutsemise ka keerulistes oludes.
