Sajandivanune tava kaks korda aastas kella keerata on USA presidendiks valitud Donald Trumpi sõnul riigile liialt kulukas. Ta lubas pärast ametisse astumist algatada suveajast loobumise, vahendas The Telegraph.
Trump rõhutas, et kella nihutamine kevadel tunni võrra edasi ja sügisel tagasi, et paremini ära kasutada loomulikku päevavalgust, toob riigile märkimisväärseid kulusid. “Vabariiklased teevad kõik endast oleneva, et kaotada suveaeg, millel on küll väike, kuid kindel toetajaskond. Suveaeg on meie riigile ebamugav ja liiga kulukas,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Suveajast ehk vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaajast loobumine eeldab aga kongressi heakskiitu. Siiski on Trumpi liitlaste seas ka neid, kes toetavad püsivale suveajale jäämist.
BBC tõi esile, et suveaega kasutab ligikaudu kolmandik maailma riikidest, sealhulgas suurem osa Euroopast. Arutelud selle üle, kas jääda püsivalt vööndiajale või suveajale, on aga jätkuvalt tulised.
Suveajast loobumise pooldajad rõhutavad, et vööndiaeg on tervisele kasulikum, kuna tagab valgemad hommikud ja aitab säilitada loomulikku une- ja päevakava. Samas leiavad suveaja pooldajad, et valgemad õhtud vähendaksid kuritegevust, säästaksid energiat ja vähendaksid liiklusõnnetusi, aidates sel moel isegi elusid päästa.
Mõlemad pooled on ühel meelel, et nende eelistatud ajavorm võiks aidata kaasa ka majanduskasvule.
Kella keeramise tava sai alguse USA-s Esimese maailmasõja ajal 1918. aastal, kui seda kasutati kütuse säästmise meetmena. See osutus aga põllumeeste seas ebapopulaarseks ja tühistati pärast sõja lõppu. Teise maailmasõja ajal taaselustatud suveaeg kehtib alates 1966. aastast, kuid osariikidel on õigus kellakeeramisest loobuda.
Trumpi initsiatiiv võib alustada uut peatükki selles pikaajalises vaidluses, kas suveaeg on tõepoolest vajalik või mitte.
4o
