www.minuaeg.com
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritööst selgus, et Ida-Virumaa elanikel esineb võrreldes teiste Eesti inimestega sagedamini erinevaid terviseprobleeme nagu astma, kopsuvähk, diabeet ning südame- ja veresoonkonna haigused.
Doktoritöö autor, Tervise Arengu Instituudi teadur Jane Idavain ütles, et Ida-Viru maakond on tuntud oma põlevkivitööstuse poolest, mis on olnud piirkonna majanduse keskmeks alates 20. sajandi algusest. „Põlevkivi kaevandamine ja töötlemine on põhjustanud õhukvaliteedi halvenemist Kohtla-Järve, Kiviõli ja Narva piirkonnas eeskätt peente ja eriti peente osakeste, benseeni, fenooli ja formaldehüüdi osas, mis on põhjustanud nii keskkonna- kui ka terviseprobleeme.“
Doktoritöö eesmärk oli hinnata põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud tervisemõju Ida-Virumaal elavate inimeste hulgas. Põlevkivisektori tervisemõju hinnati läbilõikeliste terviseuuringute, vähiregistri andmete analüüsi ja õhusaaste modelleerimise kaudu, sidudes elukoha keskkonnatingimused elanike terviseriskidega.
Uuringutes selgus, et Ida-Virumaa elanikel on sagedamini hingamisteede sümptomeid nagu pikaajaline köha ja vilistav hingamine, astmahooge, lisaks diabeeti ning südame ja veresoonkonna haiguseid. „Näiteks on infarktirisk benseeni või fenooliga enim kokku puutunud inimestel kaks korda suurem. Samuti esineb piirkonna lastel võrreldes Tartu- ja Lääne-Virumaa lastega oluliselt enam astmat, hingamisteede põletikke ning sümptomeid nagu vilistav hingamine ja öine kuiv köha,” selgitas Idavain.
Tööstuspiirkonnas elavatel Ida-Virumaa meestel oli oluliselt kõrgem kopsuvähi esinemissagedus kui Eestis keskmiselt. Viimastel aastakümnetel on see erinevus vähenenud, mida võib seostada muuhulgas keskkonna kvaliteedi paranemisega.
Idavainu sõnul mõjutab lisaks füüsilistele terviseprobleemidele õhusaaste ka elanike vaimset heaolu, põhjustades häiritust ja rahulolematust oma elukeskkonnaga. „Viimase nelja nädala jooksul oli uuringus osalenud idavirumaalasest viiendik tundnud välisõhus ebameeldivat lõhna ning kolmandik olnud mures oma tervise pärast. See peegeldab piirkonna elanike ebavõrdsust ligipääsul puhtale ja tervislikule elukeskkonnale, mis tõstab esile vajaduse õiglasema keskkonna- ja rahvatervishoiupoliitika järele.”
Jane Idavainu sõnul on inimeste teadlikkus keskkonna kvaliteedi teemal viimase paari aastakümne jooksul märkimisväärselt kasvanud, sealhulgas on suurenenud nende ootused kiiremateks keskkonna- ja tervisealasteks sekkumisteks. „Lahenduste leidmiseks on olulised sihtrühmapõhised terviseuuringud ja õhusaaste heitmete parem seire. Ida-Virumaa elanike pikaajalise tervise ja heaolu paranemine sõltub otseselt poliitikakujundajate, kohalike omavalitsuste, ettevõtete, teadlaste, tervishoiusüsteemi ja kogukonna koostööst. Palju on juba tehtud, kuid palju saab veel teha – näiteks võtta rohkem kasutusele keskkonnasõbralikke tootmistehnoloogiad ning lähtuda piirkonna linnade planeerimisel kaasaegse rohelise linnaruumi disaini põhimõtetest.”
Jane Idavainu doktoritöö “Health effects of environmental contamination in the oil shale industry region of Estonia” juhendajad on professor Hans Orru, teadur Kaja Julge ja professor Aavo Lang Tartu Ülikoolist.
Toimetas: Janar Keel
