Olgugi, et koolid täna jälle valdavalt kontaktõppele tagasi on pöördunud, tuleb distantsõppe oskused ja harjumused igaks juhuks siiski värskena hoida ja uusi nippe pidevalt kõrva taha panna. Vähem kui aastaga on kaugõppest saanud üpris loomulik osa nii õpilaste kui nende perede koolipäevadest. Silmitsi on tulnud seista ka mitmete väljakutsetega nagu probleemid internetiühenduse, arvuti või muude seadmetega, laste küberturvalisuse tagamine ja vaimse tervise teemad. Kuidas olla valmis selleks, et distantsõpe kulgeks võimalikult sujuvalt?
Põhitõdede juurde tagasi Spetsialistide esimene soovitus on regulaarselt üle vaadata distantsõppeks vajalikud töövahendid ning veenduda, et need töötavad tõrgeteta. „Probleemide ennetamine pideva kontrollimise teel aitab vältida ebameeldivaid olukordi, kus mõni programm või seade kriitilisel hetkel, näiteks keset koolitundi üles ütleb. Arvutit tuleb aeg-ajalt puhastada – kustutada häirivad ja ebavajalikud programmid, sorteerida töölauale kogunenud dokumendid ja paigutada need kaustadesse, vajadusel uuendada operatsioonisüsteemi või tarkvara,“ soovitab Huawei Eesti koolitusjuht Jekaterina Mishina. Probleemide ennetamine on eriti oluline võtmetähtsusega programmide puhul nagu näiteks Zoom, Teams või mõni muu taoline, mida kasutatakse tunni läbiviimiseks. “Selleks, et kõik töötaks korralikult, seadmata samal ajal ohtu kasutaja isikuandmeid, on oluline kasutada programmide viimaseid versioone.
Näiteks seisis Zoom eelmise aasta alguses silmitsi andmete turvalisuse ja muude probleemidega, mille arendajad lahendasid tarkvarauuenduste väljaandmisega. Seetõttu on oluline veenduda, et kasutaksite nii Zoomi kui ka teiste videokõneplatvormide kõige uuemaid versioone,“ ütleb Mishina. Oluline on hea internetiühendus – kui see vahepeal kaob või ei ole usaldusväärne, ei saa lapsed ega õpetaja korralikult tööd teha ja oluline informatsioon läheb kaduma. Eksperdi sõnul tuleks interneti ruuter vähemalt kord kuus taaskäivitada: „See protsess parandab automaatselt süsteemivead ja vähendab kõiksugu kummaliste segajate arvu. Ent kui olete pidevalt hädas internetiühendusega, kaaluge täiendava modemi ostmist. Selle saab paigutada näiteks tuppa, kus õpitakse, nii et kogu lisamodemi internetimaht kuulub ainult õppetegevusele. See on eriti oluline juhul, kui õpilastega samaaegselt ka vanemad kodus üle interneti tööd teevad – koormused jaotuvad ühtlasemalt ning häired vähenevad oluliselt.“ Ärge unustage seadmeid uuendada Kui õppimist ei sega mitte kehv internetiühendus, vaid selleks kasutatavad seadmed, oleks mõistlik muretseda uued kohe, mitte oodata näiteks järgmise õppeaasta algust. Täna saab kõik põhivajadused täita vaid ühe korraliku sülearvutiga, pole tingimata vaja eraldi kaamerat või kõrvaklappe nagu varasemalt, kui arvuti komplekteerimiseks tuli osta palju erinevaid vidinaid. Seega võib ühekordne suurem investeering – näiteks uue sülearvuti näol – õppetöö oluliselt lihtsamaks muuta.
Õppimiseks uut arvutit valides pöörake esmalt tähelepanu ekraanile. Distantsõppe puhul on see eriti oluline, kuna põhiline info edastamine käib läbi ekraani. Näiteks Huawei MateBook X Pro puhul on tavapärane 16:9 kuvasuhe asendatud 3:2 suhtega, mille tõttu on ekraan ruudu kujule veidi lähemal kui horisontaalne ristkülik ja mahutab üheaegselt rohkem vajalikke aknaid. Lisaks aitab korralik ekraan säilitada õiget kehahoiakut ja kaitsta nägemist, sest vajaliku teabe saab kätte silmadele ohutus kauguses, õiges istumisasendis, küürutamata,“ kirjeldab Jekaterina Mishina. Laste silmade kaitsmiseks tasub tähelepanu pöörata sellele, kas ekraan pakub kaitset sinise valguse eest. „Vanemate arvutite puhul tuleb selleks kasutada ekraanile paigaldatavaid filtreid, kuid uued sülearvutid võimaldavad neid seadeid sageli ka ise arvutist juhtida. Näiteks Huawei MateBook X Pro arvutil on olemas professionaalne silmakaitserežiim, mida saab aktiveerida ja juhtida töölaual klõpsates,“ räägib ekspert.
Arvuti valimisel tuleb pöörata tähelepanu ka selle võimsusele, sest on tavaline, et korraga täidetakse mitut ülesannet. Jekaterina Mishina soovitab pöörata tähelepanu arvuti protsessorile ja valida mitte vanem kui Intel Core i5 või Intel Core i7 põlvkond. Hinnata tuleks ka videokaardi ja RAM-i mahtu ning valida seadmed, millel on vähemalt 4 GB RAM-i, kuigi kõige uuemad sülearvutid on selle arvu juba peaaegu neljakordistanud. Viimaks on soovitatav heita pilk ka seadme muudele omadustele – olgu selleks siis kvaliteetne arvutikaamera ja mikrofon, mugav klaviatuur ja puuteplaat või muud kasulikud funktsioonid. “Üks omadus, millele võiks tähelepanu pöörata, on arvuti ja mobiiltelefoni koostööfunktsioon, mis võimaldab seadmed omavahel siduda ja ka telefoni arvutiekraanil juhtida. Muuseas võimaldab see näitekst fotosid või muid faile kiiresti ühest seadmest teise kopeerida, mis lihtsustab ja kiirendab ka õppeprotsessi,“ juhib Mishina tähelepanu.
Puhkamiseks tuleb aega võtta
Ehkki distantsõppe sujuva kulgemise juures mängib olulist rolli tehniline valmisolek, on pikalt kestva koduõppe puhul vaja hoolitsed ka laste emotsionaalse heaolu, kvaliteetse puhkuse ja sisuka vaja aja veetmise eest. Eksperdid soovitavad pöörata erilist tähelepanu laste puhkeajale – olla füüsiliselt aktiivsed ja viibida võimalikult palju värskes õhus.
Noortele võiks meelde tuletada, et pärast igat õppetundi tuleb arvutist kümneks minutiks eemale minna – nii nagu kooliski järgneb tunnile vahetund, kus liigutakse. Ka tundide välisel ajal võiks leida muid tegevusi kui erinevate ekraanide vaatamine. See suurendab tootlikkust ning aitab säilitada vaimset tasakaalu. Pere ühise rütmi leidmine on tähtis – eksperdid soovitavad luua selge päevakava, kuhu märkida õppimise, koduste tööde ja puhkamise aeg. Lisaks produktiivsuse kasvule ja paremale puhkamisele õpetab kindla rutiini loomine lastele olulisi oskusi nagu aja planeerimine, vastutuse võtmine, visadus ja keskendumine.
Allikas. https://www.huawei.com
