Järgmise aasta 1. mail on planeeritud diislikütuse aktsiisimäära tõus, millega tõuseb diislikütuse aktsiis 1000 liitri kohta 121 eurot, ehk tänasest 372 eurost 493 euroni, mis tõstab kütuse hinda 0.12 € liitri kohta. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus vabariigi valitsuse poole, et rõhutada diislikütuse aktsiisimäära tõstmisega seostuvaid negatiivseid mõjusid ning tegi ettepaneku aktsiisitõus ära jätta või edasi lükata. Koja hinnangul ei vähenda aktsiisitõusu ärajätmine maksulaekumisi, kuid mõjutab negatiivselt ettevõtluskeskkonda ning toob kõigi eelduste kohaselt kaasa uue piirikaubanduse laine.
„Aktsiisitõusu kõige suuremaks ohuks ja probleemiks on piirikaubanduse hoogustumine, mis elavnes tugevalt ka peale alkoholiaktsiisi tõstmist. On raske mõista, kuidas peaks diisliaktsiisi tõstmisel minema teisiti, kui juba täna on Lätis diislikütus odavam kui Eestis,“ sõnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ning lisas, et aktsiiside tõstmine on mõistlik vaid siis, kui seda teeb ka Läti, ning taastunud on ka ettevõtete majanduslik olukord ja kindlustunne. Nii välditakse olukorda, kus maksulaekumiste suurenemise asemel toimub laekumiste vähenemine, sest tarbijad jätavad oma maksuraha naaberriikidesse ning seda oleme juba lähiajaloos kõik kogenud.
Paltsi sõnutsi on mõistetav, et ajutisena planeeritud meetmed peaksidki üldjuhul ajutisteks jääma. „Aasta tagasi lootsime kõik sedagi, et pandeemia ja kriis mööduvad kiiresti, kuid seda ei ole juhtunud, ebakindlus on jätkuvalt suur ning seetõttu ka põhjuseid mitmeid, miks kord ajutisena mõeldud meedet tuleks pikendada,“ ütles ta.
Kaubanduskoja hinnangul ei vähenda diislikütuse aktsiisimäära tõusu ärajätmine riigieelarve tulusid. Pigem võib aktsiisimäära vähendamisel olla isegi teatud positiivne mõju riigieelarvele, sest tulud võivad suureneda tänu kaudsele positiivsele mõjule. Diislikütuse aktsiisimäära jätmisel tänasele tasemele suureneb veondussektori poolt osutatava teenuse maht ning sellega kaasneb täiendav maksutulu (nt tööjõumaksud, ettevõtete tulumaks) riigieelarvesse.
“Planeeritud aktsiisitõusul on otsene negatiivne mõju ka ettevõtluskeskkonnale, sest vähendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Näiteks aastatel 2015-2020 vähenes Eesti veondusettevõtete veosekäive ca 46 protsenti ning languse üheks põhjuseks oli diislikütuse aktsiisimäära suurendamine,“ ütles Palts. Statistikaameti andmetel moodustas 2019. aastal juriidiliste isikute diislikütuse tarbimine ca 88 protsenti kogutarbimisest ning kodumajapidamiste osakaal oli 12 protsenti. Seetõttu mõjutab diislikütuse aktsiisimäära muutmine otseselt eelkõige ettevõtlussektorit.
Paltsi sõnul avalduks kõige negatiivsem mõju maismaaveondusele, kuid mõjutatud oleksid ka veel paljud teised sektorid, kus diislikütuse tarbimisel on suurem osatähtsus või kus transpordikulud moodustavad olulise osa kuludest. „Näiteks kui ettevõtja peab tootmiseks või kauba transportimiseks kasutama oluliselt kõrgema aktsiisimääraga diislikütust kui tema konkurendid välisriikides, siis see muudab kauba lõpphinna kallimaks ja vähendab Eesti ettevõtja konkurentsivõimet,“ ütles ta ning juhtis tähelepanu, et selle tulemusena võib väheneda ka investeeringute maht ja töökohtade arv Eestis. Samuti ei saa arvestamata jätta ka aktsiisitõusu negatiivset emotsionaalset mõju inimeste ja ettevõtjate üldisele käitumisele ja kindlustundele.
Pöördumine seoses diislikütuse aktsiisimääraga
Lugupeetud peaminister ja rahandusminister!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) teeb Vabariigi Valitsusele
ettepaneku muuta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust selliselt, et
diislikütuse aktsiisimäär ei tõuse alates 01.05.2022 493 euroni 1000 liitri kohta, vaid jääb
tänasele tasemele (372 eurot 1000 liitri kohta). Järgnevalt selgitame lähemalt, millised
mõjud kaasnevad meie hinnangul ettepaneku elluviimisel.
1. Ettepanekuga kaasneb positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale
Statistikaameti andmetel moodustas 2019. aastal juriidiliste isikute diislikütuse tarbimine
ca 88 protsenti kogutarbimisest ning kodumajapidamiste osakaali oli 12 protsenti. Seega
mõjutab diislikütuse aktsiisimäära muutmine eelkõige ettevõtlussektorit. Kui diislikütuse
aktsiisimäär suureneb alates 01.05.2022 ca kolmandiku võrra, avaldab see
ettevõtluskeskkonnale negatiivset mõju. Aktsiismäära tõstmise tõttu väheneks
ettevõtjate konkurentsivõime ja seeläbi võib saada tagasilöögi ka eksport. Näiteks kui
ettevõtja peab tootmiseks või kauba transportimiseks kasutama oluliselt kõrgema
aktsiismääraga diislikütust kui tema konkurendid välisriikides, siis see muudab kauba
lõpphinna kallimaks ja vähendab Eesti ettevõtja konkurentsivõimet. Eelneva tulemusena
võib väheneda ka investeeringute maht ja töökohtade arv Eestis.
Kõige negatiivsem mõju avalduks maismaaveondusele, kuid mõjutatud oleksid ka veel
paljud teised sektorid, kus diislikütuse tarbimisel on suurem osatähtsus või kus
transpordikulud moodustavad olulise osa kuludest. Mõjutatud sektorite hulka kuuluvad
näiteks ehitus, mäetööstus ja töötlev tööstus.
Lisaks tuleb arvestada sellega, et diislikütuse aktsiisimäära tõstmine toob kaasa paljude
toodete ja teenuste hinnatõusu. Lisaks veoteenusele suureneb surve ehitushindade
kasvuks, sest ehitus on üks suurimaid diislikütuse tarbijaid Eestis.
Rahandusministeeriumi 2021. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt on
inflatsioon 2022. aastal 2,1 protsenti, kusjuures kütuse, gaasi ja elektriaktsiisi määra
tõstmisega seotud inflatsioon ulatub 0,4 protsendini. Kui lisaks diislikütuse aktsiisile
tõuseb järgmisel aastal ka nafta maailmaturu hind näiteks 100 dollarini barreli kohta, siis
see võib veelgi võimendada inflatsiooni kasvu Eestis ning 2022. aasta inflatsioon võib
Rahandusministeeriumi prognoosist ulatuda veelgi kõrgemaks. Seega kaasneb risk
prognoositust kiirema inflatsiooni tekkimiseks, kui 01.05.2022 tõuseb ca kolmandiku
võrra diislikütuse aktsiis ning samal ajal on nafta hind prognoositud 60 dollari asemel
näiteks 80 või 100 dollarit barreli kohta. Selle riskiga tuleb kindlasti arvestada järgmise
aasta prognooside tegemisel.
Diislikütuse aktsiisimäära hoidmine tänasel tasemel aitab vältida ka riski, et uuesti saab
hoo sisse piirikaubandus Läti suunal. Aktsiisimäära tõstes muutub kütuse hind Lätis
oluliselt odavamaks kui Eestis ning see võib motiveerida inimesi Lätti sõitma, et sealt
osta lisaks kütusele alkoholi, tubakatooteid või muid kaupu või teenuseid. Selle
tulemusena jäävad Eesti riigieelarvesse laekumata aktsiisid ja käibemaks.
Kui jätta diislikütuse aktsiisimäär tänasele tasemele, siis jäävad eelnevalt kirjeldatud
mõjud ettevõtlussektorile olemata.
2. Ettepanek ei vähenda riigieelarve tulusid
Meie tänase parima teadmise kohaselt ei vähenda diislikütuse aktsiismäära tõusu
ärajätmine riigieelarve tulusid. Pigem võib aktsiismäära vähendamisel olla isegi teatud
positiivne mõju riigieelarvele, sest tulud võivad suureneda tänu kaudsele positiivsele
mõjule. Näiteks aastatel 2015-2020 vähenes Eesti veondusettevõtete veosekäive ca 46
protsenti. Sellise languse üheks põhjuseks on diislikütuse aktsiisimäära suurendamine,
mille tulemusena vähenes Eesti veondusettevõtete konkurentsivõime ning suurenes
välisriikide veondusettevõtete turuosa. Diislikütuse aktsiisimäära jätmisel tänasele
tasemele suureneb veondussektori poolt osutatava teenuse maht ning sellega kaasneb
täiendav maksutulu (nt tööjõumaksud, ettevõtete tulumaks) riigieelarvesse.
3. Ettepanekuga ei kaane negatiivset keskkonnamõju
Diislikütuse aktsiismäära jätmine tänasele tasemele ei avalda negatiivset mõju
keskkonnale. Aktsiisitõusu ärajätmisel on Eestist ostetavad diislikütuse mahud oluliselt
suuremad kui aktsiisimäära tõstmise korral, kuid suurem maht on tingitud sellest, et Eesti
ettevõtjad ostaksid kütust naaberriikide (nt Läti ja Leedu) asemel rohkem Eestist ning
välisriikide (nt Soome) ettevõtjad ostaksid rohkem kütust Eestist. Aktsiisimäära
muudatused ei mõjuta olulisel määral diislikütuse kogutarbimist. Pigem aitab diislikütuse
tarbimise vähenemisele ja seega ka negatiivse keskkonnamõju vähendamisele kaasa
näiteks raudtee elektrifitseerimine, ühistranspordis diislikütuse osakaalu vähendamine
ning keskkonnasõbralikema sõidukite kasutuselevõtt.
Eelnevast tulenevalt palume Vabariigi Valitsusel jätta diislikütuse aktsiisimäär
alates 01.05.2022 tasemele 372 eurot/1000 liitri kohta. Selle ettepaneku elluviimine
avaldab positiivset mõju ettevõtjate konkurentsivõimele ning ei avalda meile
teadaolevalt negatiivset mõju riigieelarve positsioonile.
Peame võimalikuks diislikütuse aktsiisimäära tõstmist kaaluda taas olukorras, kui
ettevõtete üldine majanduslik olukord ja kindlustunne on märgatavalt paranenud
ning on olemas selged signaalid selle kohta, et diislikütuse aktsiisi tõusu
planeerib ka Läti. Hetkel ei ole meile ega ka Läti Kaubanduskojale teada, et Läti
valitsus kavandaks järgmiseks aastaks diislikütuse aktsiisimäära tõstmist.
