Depressioon: Mis see on?
Igaüks tunneb ennast vahete-vahel kurvalt või masenduses. See on igati loomulik. Kui aga masendusehood kestavad päevast päeva, siis võib see olla ohumärk tekkivast depressioonist. Depressioon on kurbuse või osavõtmatuse ning ükskõiksuse episood, mis kestab vähemalt 2 nädalat järjest ning mis segab igapäevatoimetusi. Depressioon ei ole märk nõrkusest või halvast iseloomust. See on väga tõsine terviseprobleem ning ravitav meditsiiniline konditsioon.
Depressiooni sümptomid
Emotsionaalsed. Põhilised depressiooni sümptomid on kurbus ning huvi puudumine elu vastu. Tegevused, mis olid kunagi huvitavad, ei paku enam huvi. Patsiendid võivad tunda ka süümepiinu, pidada ennast väärtusetuks, lootusetust ning korduvaid enesetapu- ning surmamõtteid.
Füüsilised. Mõnikord seostatakse depressiooni järgnevate füüsiliste sümptomitega:
- Väsimusega ning energia puudumisega
- Magamatusega. Eriti väga varajase ärkamisega
- Liigse magamisega
- Püsivate valudega, peavaludega, krampidega või seedeprobleemidega, mis ei parane isegi saades professionaalset ravi
Depressioon võib süvendada või muuta hullemaks ka teisi tervisehädasi. Eriti kroonilist valu. Ajukemikaalid mõjutavad nii tuju kui valutunnet. Depressiooni ravimine ilmutab tavaliselt paranemise märke ka teistel samaaegselt esinevatel haigustel.
Isu. Isu- või kaalumuutused on samuti depressiooni tunnusteks. Mõnedel inimestel võib isu suureneda, samas teistel aga väheneda või isu üldse kaduda. Depressioonis inimestel võib esineda väga ekstreemset kaalu langemist või tõusu.
Mõju igapäevaelule
Ilma ravita võivad füüsiliste- ning vaimsete tunnete keeris hävitada nii karjääre, hobidega tegelemist kui ka suhteid. Depressioonis inimestel on väga raske keskenduda ning otsuseid vastu võtta. Nad jätavad tegevused, mis enne olid meeldivad, unarusse. Väga tõsistel juhtudel võib depressioon olla eluohtlik.
Ohumärgid mis võivad viia enesetapuni
Depressioonis inimesed võivad proovida teha enesetappu tõenäolisemalt kui terved. Ohumärkide hulka kuuluvad surmast või enesetapust rääkimine, inimeste ähvardamine ning agressiivne või ohtlik käitumine. Igaühte kes näib mõtlevat enesetapu peale, tuleb kohelda väga tõsiselt. Ära kõhkle ning võta kindlasti ühendust spetsialistiga. Võid alustada kasvõi perearstist! Enesetapu mõtete korral ära kõhkle ning helista 112 ja kutsu endale kiirabi!
Keda võib depressioon ähvardada?
Igaüks võib depressiooni ohvriks langeda, kuid ekspertide arvavad, et ka geneetikal on oma roll. Kui Su vanem või õde/vend on kogenud depressiooni, siis Sul on suurem võimalus ka ise sellesse haigestuda. Tõenäosus naistel depressiooni jääda on kaks korda suurem kui meestel.
Depressiooni põhjused
Arstid pole 100% kindlad mis võib depressiooni põhjustada, kuid põhilise teooria järgi on põhjuseks muutus ajustruktuuris. Aju osa mis reguleerib tujusid võib depressiooni ajal töötada vähema efektiivsusega. Depressiooni ravimid on mõeldud närvirakkude vahelise kommunikatsiooni parandamiseks mis panevad aju “normaalsemalt” töötama. Ka stress võib põhjustada depressiooni, kuid ekspertide arvates on selle eelduseks bioloogiline vastuvõtlikus depressioonile. Depressiooni vallandajateks võivad olla ka alkoholi või narkootikumide liigtarvitamine, muutused hormoonisüsteemis või näiteks ka isegi aastaaeg.
Sesonaalne depressioon
Kui Sinu tuju sarnaneb aastaajale, suvel oled päikest täis ning rõõmus, kuid talvel kurb ning halvas tujus, siis võid olla sesonaalse depressiooni ohver(SAD). Sesonaalne depressioon saab tavaliselt alguse hilissügisel või talve alguses, siis kui päevad jäävad väga lühikeseks. Sesonaalne depressioon mõjutab 3-20% inimestest, sõltuvalt nende elukohast.
Sünnitusjärgne depressioon
Sünnitusjärgne masendus esineb koguni kolmel uuel emal neljast. Kaheteistkümnel protsendil uutest emadest areneb välja tõsisem ning intensiivsem halb tuju, mis kestab ka kui beebi kasvab juba suuremaks. Seda nimetataksegi sünnitusjärgseks depressiooniks ning selle sümptomid on samad mis tavalisel depressioonil. Suur erinevus on see, et ka beebi heaolu on sel juhul ohus, sest depressioonis emal on raske oma lapsega lähedaseks saada ning vanemaks olemist täiel rinnal nautida.
Depressioon lastel
Ameerika ühendriikides esineb depressioon 2% algkooli õpilastest ning 10% teismelistest. See segab nende mängimist, uute sõprade loomist ning koolitööd. Sümptomid sarnanevad täiskasvanute depressiooni tunnusmärkidega, kuid lastele võib olla väga raske õiget diagnoosi panna.
Depressiooni diagnoosimine
Kahjuks pole veel mingit kindlat testi depressiooni diagnoosimiseks. Diagnoosimisel loodavad arstid põhiliselt patsiendi kirjeldustele oma sümptomitest. Arst küsib Sinu meditsiinilist ajalugu ning uurib sinult ravimite tarvitamise kohta. Arutades läbi Sinu tujusid, käitumist ning päevaseid tegemisi, võib aidata mõista depressiooni tõsidust ning tüüpi. See on kriitiline samm, et tagada kõige effektiivsem ravi.
Rääkimise teraapia depressioonist võitu saamiseks
Uuringud näitavad, et erinevat sorti rääkimise teraapiad võivad aidata üle saada mõõdukast või keskmisest depressioonist. Tunnetusliku käitumise teraapia on mõeldud selleks, et muuta Sinu mõtteid ning käitumisi, mis võivad depressioonile kaasa aidata. Interpersonaalne teraapia teeb kindlaks kuidas Sinu Suhted mõjutavad Sinu tuju. Psühhodünaamiline psühhoteraapia aitab inimestel mõista kuidas nende tuju ning käitumine on mõjutatud lahendamata probleemidest ning alateadlikest mõtetest. Mõnedele patsientidele piisab paranemiseks paarist kuust. Samas osadel võib aega minna aastaid.
Depressiooni ravimid
Antidepressandid mõjutavad ajukemikaalide taset. On palju valikuid. Enne kui otsustad ravimit vahetada siis katseta teatud antidepressante paar nädalat. Kindlasti konsulteeri ka enne ning pärast ravimi tarvitamist oma arstiga, et välja selgitada Sinu jaoks parim lahendus ning, et aru saada kas antidepressandid annavad effekti või mitte. Kui esimene ravim ei töödanud, siis on tõenäoline, et aitab järgmine. Kõige effektiivsemaks osutubki rääkimise teraapia koos ravimitega.
Liikumine depressiooni vastu
Uuringud näitavad, et liikumine ning spordi harrastamine on väga effektiivne võitlemaks depressiooniga või depressiooni ära hoidmiseks. Füüsiline tegevus vallandab endorfiine, mis aitab tuju parandada. Lisaks tõstab regulaarne trenn enesehinnangut, parandab und, vähendab stressi ning annab juurde energiat. Igasugune keskmine koormus ujumisest kodus koristamiseni võivad aidata. Vali miski, mida sa naudid ning proovi seda teha 4 või 5 korda nädalas.
Valgusteraapia
Valgusteraapia on osutunud effektiivseks ravimeetodiks nii sesonaalse depressiooni kui ka paljude teiste depressiooni liikide vastu. Valgusteraapia näeb ette istumist spetsiaalse valguskasti juures ettekirjutatud koguses iga päev. Valgusteraapiat võib kasutada ka teiste ravimeetoditega käsikäes. Lisainfo saamiseks konsulteeri oma arstiga.
Koduloomad depressiooni vastu
Mänguhimuline koerakutsikas või nurruv kass ei asenda kindlasti professionaalset abi. Küll aga näitavad uuringud, et koduloomad võivad vähendada mõõduka depressiooni sümptomeid. Koduloomad annavad sulle tingimusteta armastust, pakuvad seltsi ning annavad Su elule mõtte. Uuringud on näidanud, et loomaomanile on parem uni ning ka üldiselt parem tervis.
Sotsiaalse toe roll
Kuna üksindus käib depressiooniga käsikäes, siis suhtlemine inimestega, kes sind toetavad, on väga oluline. Proovi ühineda depressiooni tugigrupiga või liituda mõne internetis asuva tugigrupiga või ürita oma lähedastega rohkem suhelda. Isegi raamatukogus käimine või kohalikus jõusaalis trenni tegemine soodustab regulaarsemalt inimestega suhtlemist.
Esmakordselt Eestis tuvastab sõeluuring ka loote harvikhaigusi
Tuleviku väljavaade
Tegelikult ei tähenda depressioon üldsegi nii tumedat tulevikku. Kuigi tugeva depressiooni käes vaeveldes võid ennast tunda lootusetu ning abituna, siis tegelikult see nii pole. Faktiks on aga, et see seisund on igati ravitav. Üle 80% depressiooni põdevatest inimestest paranevad läbi rääkimise teraapia või ravimite võtmise. Või tänu mõlemale ühendatult. Isegi kui need meetodid veavad alt, on veel palju muid variante mida proovida.
Depressioon on väga ohtlik, sest tihti inimesed, kes seda kogevad, ei lähe ise arsti juurde . Seda kas teadmatusest või siis julgusest. Aita meil seda probleemi teadvustada ning palun jaga seda artiklit allpool asuvast facebooki nupust.
Allikas: Juhendaja.ee
