Covid-19 vaktsiiniuudised: Kuidas koroonavaktsiinid rasedatele mõjuvad?
Eesti Päevaleht avaldas 11. mail loo, kus muuhulgas räägiti inimestest, kes usuvad, et COVID-19 vaktsineeritud levitavad kahjulikku kiirgust, mis võib põhjustada viljatust, menstruaaltsükli häireid või raseduse katkemist. Teadusliku tõenduseta arvamuse lükkasid ümber mitmed erialaeksperdid ja muuhulgas viidati Ühendriikides tehtud uurimusele, kus jälgiti mRNA vaktsiinide Comirnaty ja Moderna kõrvaltoimeid rasedatele ning raseduse lõpptulemusele. Vaatame viidatud uuringut natuke lähemalt, sest sellele toetudes soovitab rasedate vaktsineerimist mRNA vaktsiinidega ka immunoprofülaktika ekspertkomisjon.
Kuidas uuring läbi viidi?
Uuringusse kaasati naised, keda vaktsineeriti kas raseduse ajal või vahetult sellele eelneval perioodil (30 päeva enne kuni 14 päeva pärast viimast menstruatsiooni) ja kes olid vähemalt 18-aastased. Esinenud kõrvaltoimete ja raseduse kulu kohta koguti infot kahel viisil. Esiteks kasutati vaktsineerimise kõrvaltoimete kogumiseks mõeldud nutitelefonirakendust nimega V-safe. V-safe rakenduses pidi vaktsineeritu nädala jooksul pärast süsti igapäevaselt edastama info tekkinud kõrvaltoimete kohta. Kõrvaltoimed pidi uuritav ise juhendi järgi kolmeks liigitama: kerged, mõõdukad või rasked. Kui osaleja teatas, et vajas pärast vaktsineerimist meditsiinilist abi, paluti tal telefoni teel juhendades täita ja esitada tõsise kõrvaltoime teatis riiklikus teavitussüteemis VAERS. Raseduse jälgimiseks koguti V-safe rakenduses andmeid naise üldise tervise ja raseduse kulu kohta, samuti raseduskomplikatsioonide ja raseduse tulemuse kohta. Vastsündinute tervist jälgiti sünnijärgselt kolme kuu vältel. Kontrollgrupina kasutati sama rakendusega kogutud 16–54 aastaste mitterasedate naiste vaktsineerimise kõrvaltoimete andmeid.
Teiseks infokogumise viisiks oli riiklik teavitussüsteem VAERS, mille kaudu peavad ravimite rasketest kõrvaltoimetest teavitama meditsiinitöötajad, kuid mille kaudu võivad teavitusi edastada kõik ravimit või vaktsiini saanud, nende lähedased või juristid. Nii koguti andmeid vaktsineeritud rasedatel esinenud ja haiglaravi vajanud raskete kõrvaltoimete kohta ning samuti raseduskomplikatsioonide ja lastel ilmnenud kaasasündinud arenguhäirete kohta.
Vaktsineerimise kõrvaltoimete ja raseduste kulu analüüsiks kasutati V-safe rakendusega kogutud 16–54 aastaste naiste andmeid. Uuringusse kaasati andmed nende raseduste kohta, mille lõpptulemus oli teada (s. t elussünd, spontaanne abort, esile kutsutud abort või surnult sünd). Samuti koguti infot enneaegsuse, kaasasündinud arenguhäirete, väikse sünnikaalu ja vastsündinu surma kohta.
Rasedate teatatud kõrvaltoimed
V-safe rakenduse kaudu esitas andmed vaktsineerimise kõrvalmõjude kohta 35691 rasedat. Esimene vaktsiiniannus manustati 28,6%, 43,3% ja 25,7% juhtudest vastavalt esimesel, teisel või kolmandal rasedustrimestril. Kõige tavalisemad paiksed ja süsteemsed reaktsioonid olid teavituste põhjal väsimus, peavalu ja lihasvalu ning neist anti rohkem teada pärast teist annust. Samuti teatati sagedamini pärast teist vaktsiiniannust üle 38 °C palavikust (1% vs 8%). Need andmed olid võrreldavad mitterasedatel naistel esinenud kõrvaltoimete teavitustega. Esines väikseid erinevusi, nt teatasid rasedad sagedamini süstekoha valust, samas ülejäänud kõrvaltoimetest teavitasid pisut sagedamini mitterasedad. Tõsiste kõrvaltoimete esinemissageduse teavitustes erinevusi ei olnud, v. a natuke sagedasemad iivelduse ja oksendamise teavitused rasedate grupis pärast teist vaktsiiniannust (iiveldus 2,1% vs 1,6%, oksendamine 0,5% vs 0,3%).
Raseduste tulemus
Kui vaktsineerimise kõrvaltoimetest teavitanute hulk küündis V-safe rakenduse puhul ligi 36000 osalejani, siis raseduse kulu kohta saadi andmeid ligikaudu kümme korda väiksemalt uuringugrupilt. Nende hulgas oli ka veel sünnitamata naisi. Andmed saadi 3958 valdavalt 25–44 aastaselt naiselt, kellest enamik olid meditsiinitöötajad. 827 osalejast, kelle rasedus oli küsitluse ajaks lõppenud, oli elussünde 712 (nende hulgas 12 paari mitmikuid, s.o kokku 724 last), iseeneslikke aborte 104, üks surnult sünd ning 10 juhul oli tegu esile kutsutud abordi või emakavälise rasedusega. 92,3% iseeneslikest abortidest toimusid enne 13. rasedusnädalat. 700 sünnitanut said esimese vaktsiiniannuse raseduse kolmandal trimestril. 724 sündinud lapsest 9,4% olid enneaegsed, 3,2% olid väikese sünnikaalu ja 2,2% kaasasündinud arenguhäirega. Viimaste puhul polnud ükski rase saanud vaktsiini enne viljastumist või siis raseduse esimesel trimestril, kui toimub organite areng. Samuti puudus kaasasündinud arenguhäiretes ühine muster.
VAERS teavitussüsteemi kaudu koguti 221 raseduse ja vaktsineerimisega seotud teavitust. Neist 66 olid seotud raseduse või sünnitusega. Neist omakorda 46 olid iseeneslikud abordid (37 esimesel, 2 teisel trimestril ja 7 teadmata ajal). Nii surnult sünde, vaginaalset veritsust kui ka enneaegset lootekestade purunemist teavitati kolmel korral.
Järeldused
Uuringu autorid toovad välja, et V-safe rakendusega esitatud andmed vaktsiinide kõrvaltoimete kohta rasedatel ja mitterasedatel üldiselt ei erinenud. Vaktsineerimise järgselt esinenud raseduse katkemise, enneaegse sünni, väikese sünnikaalu, kaasasündinud häirete ja surnult sündide osakaal oli sarnane COVID-19 pandeemiale eelnenud perioodil kogutud rasedusandmetega. Uuringus kogutud andmete võrdlemine ajalooliste andmetega pole küll kõige adekvaatsem viis kliinilisi andmeid koguda – uuritavate grupid ei pruugi kõigi parameetrite osas ühtida – kuid üldisemaid ohutussignaale võimaldab selline võrdlus siiski leida.
Samuti märgivad uuringu tegijad, et uuringumeetodi korral, kus uuritavad ise andmeid esitavad, tuleb arvestada mitmete ebatäpsusi põhjustavate teguritega: raseduse algus ei pruukinud olla väga täpselt määratud, seega võis tulla teatisi ka mitterasedatelt. Samuti on sellisel viisil raske määrata kõrvaltoime täpset aega ja kestust, sest patsiendid ei pea andmeid esitama kindlal kellaajal jne.
Lisaks oli sünnitanud naiste hulk uuringu vahekokkuvõtte ajaks pigem väike ja osa raseduse algusjärgus vaktsineerituid ei olnud uuringu kokkuvõtte ajaks veel sünnitanud. Seega võib muutuda nt iseeneslike abortide arvu osakaal trimestrite lõikes.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi tegu on käimasoleva uuringu esialgsete andmetega, võib nende põhjal eeldada, et testitud mRNA vaktsiinid on rasedatele ohutud ja sündivate laste tervist halvasti ei mõjuta.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab rasedatele, eriti riskirasedatele COVID-19 vastast vaktsineerimist. Kirjeldatud uurimusele tuginedes soovitatakse rasedate vaktsineerimiseks kasutada mRNA vaktsiine kuni täiendavate andmete laekumiseni teiste vaktsiinide kasutamise kohta raseduse ajal. Rasedate vaktsineerimine on soovitatud, kuna neil võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt ning sagedamini on kirjeldatud ka COVID-19 haigusest tulenevalt raseduse ebasoovitavat lõpet. Imetavatele emadele pole COVID-19 vastane vaktsineerimine kuidagi vastunäidustatud, vaktsineerimiseks võib kasutada kõiki Eestis kasutatavaid COVID-19 vaktsiine lähtudes nende kasutussoovitustest.
