Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: esitatud teated Eestis ajavahemikus 24. – 30. mai
COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 31. mai hommik tehtud 702 986.
Järgnev on kokkuvõte eelmisel nädalal saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta. Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.
Comirnaty
Eelmisel nädalal saadeti 47 teatist.
Vaktsiini ebaefektiivsust pärast 2. vaktsiiniannust kirjeldati 2 teatises, neist ühel juhul haigestus vaktsineeritu kerge kuluga COVID-19 haigusesse ja ühel juhul vajas eakas patsient 5 päeva haiglaravi kopsupõletiku tõttu.
Lisaks kirjeldati:
allergilise reaktsiooni (kõri- ja näoturse) teket pärast 1. vaktsiiniannust, patsient vajas ravi.
ühepoolse näonärvi halvatuse teket 2 päeva pärast 1. vaktsiiniannust, patsient saab ravi ja on paranemas.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati naha tundlikkushäireid, lihasnõrkust ja lihasspasme, tasakaaluhäireid, minestamist, stenokardiat, menstruatsioonitsükli häireid, ninaverejooksu, igemete veritsust, kurguvalu, janutunnet, kõhupuhitust, ajutist kõnehäiret.
Töövõimetuslehte vajati 1 juhul.
Moderna vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 30 teatist.
Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati naha tundlikkushäireid ja naha valulikkust, kurguvalu, köha, hingamisraskust, ninakinnisust ja nohu, luuvalu, seljavalu, hammaste valulikkust, pearinglust, alatemperatuuri, pulsisageduse langust, südamepekslemist, suukuivust, kõhulahtisust.
Töövõimetuslehte vajati 3 juhul.
Vaxzevria vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 13 teatist.
Ühes teatises kirjeldati närvikahjustuse (äge motoorne sensoorne aksonaalne polüneuropaatia) teket nädal pärast 1. vaktsiiniannust. Patsient vajab haiglaravi ja on paranemas.
Ühes teatises kirjeldati pikaajaliste liigesvalude tekkest pärast 1. vaktsiiniannust.
Mõlemad patsiendid vajasid töövõimetuslehte.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati nahatundlikkushäireid ja valulikkust, nahapõletikku ja löövet, valu rindkeres, liigese turset.
Jansseni vaktsiin
Eelmisel nädalal saadeti 28 teatist.
Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati kurguvalu, keele valulikkust, janu, silmade kuivust, naha tundlikkushäireid, maitsetundlikkushäireid, seljavalu, kõhuvalu, lihasspasme, unetust.
Töövõimetuslehte vajati 2 juhul.
Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite võit korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.
Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.
Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad. Ravimiamet tuletab meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ja ei tuleks üllatusena.
Vaata https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiinid-ja-teised-ravimid
Need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.
Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus. Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ka autojuhtimisest hoiduda.
Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.
* vaktsiini ebaefektiivsus tähendab seda, kui inimene nakatub SARS-COV-2 viirusega pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist:
7 päeva pärast Comirnaty (Pfizer) 2.doosi,
14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Moderna (Moderna) 2.doosi,
15 päeva pärast VAXZEVRIA (AstraZeneca) 2.doosi.
14 päeva pärast COVID-19 Vaccine Janssen (Janssen) ühte annust
Kõrvaltoimetest teatamine
Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.
Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
