Covid-19 vaktsiinide kõrvaltoimed: ajavahemikus 27.–31. detsember 2021 esitatud teated Eestis ja üldine teave

27.–31. detsembril 2021 esitatud kõrvaltoime teatised

Järgnev on kokkuvõte 27.–31. detsembril 2021 saadetud kõrvaltoimete teatiste kohta, milles kirjeldati vaktsineerimise järgselt tekkinud kaebusi, mis ei pruugi olla vaktsiiniga seotud. See tähendab, et teavet ei tohi tõlgendada selliselt, nagu oleks kõikide nende kaebuste põhjuseks vaktsiin. Üksnes üksikasjalik ja kõikide olemasolevate andmete teaduslik hindamine võimaldab teha järeldusi vaktsiinist saadava kasu ja võimalike riskide kohta. Avaldame need andmed, et kõikidel oleks juurdepääs teabele, mida kasutame COVID-19 vaktsiinide ohutuse hindamisel. Läbipaistvus on Eesti Ravimiameti üks juhtpõhimõtetest.

Comirnaty vaktsiin

Eelmise nädala esimese viie päevaga saadeti 58 teatist.

– Kolmekümne kolmes teatises kirjeldati vaktsineerimisega ajalises seoses ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

– Ühes teatises kirjeldati 12-aastasel poisil 2 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust allergilise lööbe (multiformne erüteem) teket, laps vajas haiglaravi ja paranes. Lisaks diagnoositi poisil bakteriaalne infektsioon, mis võib samuti olla multiformse erüteemi vallandajaks. Multiformset erüteemi seostatakse täna Comirnaty vaktsiiniga (turustamisjärgselt teatatud väga harva, kuid tekkeaeg 1-3 päeva vaktsiinist). Ravimiameti hinnangul seost vaktsiiniga täielikult välistada ei saa.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 39-aastasel naisel kohe pärast 1. vaktsiiniannust stress-reaktsiooni (vererõhu tõus), mis vajas ravi.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 73-aastasel mehel 3 päeva pärast 3. vaktsiiniannust neerupuudulikkuse süvenemist. Kuigi kaebuste ja vaktsineerimise vahel esineb ajaline seos, siis arvestades olemasolevat põhihaigust (aordistenoos), kaasuvaid raskeid haiguseid ja pärast vaktsineerimist diagnoositud ning kirurgiliselt ravitud neeruarteri stenoosi, on Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga ebatõenäoline ning seisundi süvenemine tingitud neeruarteri stenoosist.

– Ühes patsiendi lähedase edastatud teatises kirjeldati 63-aastasel mehel 5 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust müokardiinfarkti teket. Ravimiameti hinnangul on seos ebatõenäoline: ajaline seos puudub, patsiendil esinevad kaasuvad haigused (südamekahjustusega hüpertooniatõbi, hüperkolesteroleemia, kodade virvendusarütmia) ja riskifaktorid (sh rasvumus, perekonnaanamneesis südamehaigused), mis tugevalt suurendavad müokardiinfarkti riski ning on tõenäolised infarkti põhjustajad.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 37-aastasel mehel 5 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust südame rütmihäire (kodade virvendus ja laperdus) teket. Ravimiameti hinnangul on seos ebatõenäoline: ajaline seos puudub; patsiendil esinevad riskifaktorid (rasvumus ja kõrgvererõhutõbi) mis mõlemad soodustavad rütmihäire teket.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 60-aastasel mehel 2 päeva pärast 3. vaktsiiniannust müokardiinfarkti teket. Vaatamata ajalisele seosele on Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga ebatõenäoline, sest infarkt tekkis 4. astme koronaararteri stenoosi tagajärjel, mis on tekkinud pikema aja jooksul ega ole seotud vaktsiiniga.

– Ühes patsiendi lähedase edastatud teatises kirjeldati 16-aastase tütarlapse surma 5 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust. Tütarlaps haigestus raskesse haigusesse enne vaktsineerimist. Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

– Ühes patsiendi lähedase edastatud teatises kirjeldati 83-aastasel naisel 1 nädal pärast 1. vaktsiiniannust ajuinfarkti teket. Ravimiameti hinnangul on seos ebatõenäoline: esineb küll ajaline seos, kuid arvestades kaasuvaid haigusi (kodade virvendusarütmia, südamekahjustusega hüpertooniatõbi südame paispuudulikkusega) ja vanust on tõenäoliseks põhjuseks haiguste tüsistus.

– Ühes patsiendi lähedase edastatud teatises kirjeldati 84-aastasel mehel reie femoraalveeni flebiidi ja tromboosi ning kopsuarteri trombemboolia teket 2,5 nädalat (kaebused jala turse osas tekkisid varem) pärast 3. vaktsiiniannust. Vaatamata ajalisele seosele on Ravimiameti hinnangul seos ebatõenäoline: riskifaktoritena patsiendi vanus, kaasuvalt kodade virvendusarütmia, hüpertensioon, südamepuudulikkus, halb ravisoostumus (trombivastase ravimi mittevõtmine).

– Ühes patsiendi lähedase edastatud teatises kirjeldati 74-aastasel naisel ajuinfarkti teket 3 päeva pärast 3. vaktsiiniannust. Vaatamata ajalisele seosele on Ravimiameti hinnangul seos ebatõenäoline: riskifaktoritena kaasuvad haigused, ajuinfarkti episood enne 3. vaktsiiniannust, perekonnaanamneesis tromboos/ajuinfarkt.

– Kaheteistkümnes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist):

– 10 teatises esines 2 annusega vaktsineeritud patsientidel (vanuses 58-90 aastat, keskmine vanus 77,2) raske kuluga COVID-19 haigus ja nad vajasid haiglaravi. Kõigil esinesid kaasuvad haigused (peamiselt hüpertensioon, diabeet, südamepuudulikkus). Neist üks 80-aastane patsient suri.

–  2 teatises esines 3 annusega (ühel juhul kõik 3 annust Comirnaty’ga, teisel juhul 2 esimest annust Spikevax’iga, 3. annus Comiranty’ga) vaktsineeritud patsientidel (mõlemad 89-aastased) raske kuluga COVID-19 haigus ja nad vajasid haiglaravi. Mõlemal patsiendil esinesid kaasuvad haigused (hüpertensioon, südamepuudulikkus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus jt).

– Kolmes teatises kirjeldati sümptomiteta nakatumist.

Spikevaxi vaktsiin

Eelmise nädala esimese viie päevaga saadeti 12 teatist.

– Kümnes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

Kahes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist):

– 1 teatises esines varasemalt COVID-it põdenud ja 1 annusega vaktsineeritud patsiendil (33-aastane) kerge kuluga COVID-19 haigus (sümptomaatiline ravi kodus).

– 1 teatises esines 3 annusega vaktsineeritud (2 esimest annust Comirnaty’ga, 3. annus Spikevax’iga) patsiendil (81-aastane) raske kuluga COVID-19 haigus ja ta vajas haiglaravi. Patsiendil esinesid kaasuvad haigused.

Vaxzevria vaktsiin

Eelmise nädala esimese viie päevaga saadeti 8 teatist.

Kahes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 70-aastasel mehel jalaarteri tromboosi 8 nädalat ja silma võrkkestaarteri sulgust 17 nädalat pärast 2. vaktsiiniannust. Ravimiameti hinnangul on seos vaktsiiniga ebatõenäoline: puudub ajaline seos, patsiendil teadaolevalt 10 aastat jäseme arterite ateroskleroos, tehtud korduvaid trombolüüse ning patsient on katkestanud antikoagulantravi kõrvaltoimete tõttu. Lisaks esineb trombi riskifaktorina hüpertooniatõbi.

– Ühes patsiendi edastatud teatises kirjeldati 54-aastasel mehel päev pärast vaktsiiniannust südame rütmihäire teket. Patsiendil esines rütmihäire varasemast (korduvad rütmihäire episoodid anamneesis), lisaks muud riskifaktorid (suitsetamine, ülekaal, kaasuvate haigustena diabeet, hüpertooniatõbi). Ravimiameti hinnangul ei saa välistada seekordse rütmihäire vallandumise seost vaktsiiniga, kuigi eelsoodumus rütmihäirete tekkeks esines varasemast.

– Kolmes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist): 2 annusega vaktsineeritud patsientidel (vanuses 45-69 aastat, keskmine vanus 55,3), esines raske kuluga COVID-19 haigus ja nad vajasid haiglaravi. Patsiendil esinesid kaasuvad haigused (hüpertensioon ja/või diabeet, südame rütmihäired).

– Ühes teatises kirjeldati sümptomiteta nakatumist.

Jansseni vaktsiin

Eelmise nädala esimese viie päevaga saadeti 11 teatist.

– Seitsmes teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

– Kolmes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist): 1 annusega vaktsineeritud patsientidel (vanuses 37-71 aastat, keskmine vanus 52 aastat) esines raske kuluga COVID-19 haigus ja nad vajasid haiglaravi. Patsientidel esinesid kaasuvad haigused (rasvumine ja/või alkoholism, hüpertensioon, südame isheemiatõbi).

– Ühes teatises kirjeldati sümptomiteta nakatumist.

Üldine teave

Covid-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27.12.2020 kuni 3.01.2022 hommik tehtud 1 810 730:

Manustatud vaktsiiniannuste arv	COVID-19 vaktsiinid	Comirnaty	Comirnaty (5-11 aastat)	Spikevax	Vaxzevria	Janssen
Naine	988 498	727 569	854	100 622	129 789	29 664
Mees	821 671	579 076	809	92 116	103 829	45 841
Teadmata	765	379	0	157	9	220
Kokku	1 810 730	1 306 875	1 663	192 846	233 621	75 725

Ravimiametile on perioodil 27.12.2020 kuni 31.12.2021 Covid-19 vaktsiinidega seoses saadetud 6405 teatist (0,35% vaktsiinidoosidest) võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta:

Kõrvaltoime teatiste arv	COVID-19 vaktsiinid*	Comirnaty	Spikevax	Vaxzevria	Janssen
Kuni 6.12.2021	6316	2677	529	2786	324
6.12.-12.12.2021	89	58	12	8	11
Kokku	6405	2735	541	2794	335

* kui teatises kirjeldatakse erinevaid COVID-19 vaktsiine, siis kajastub tabelis teatis viimati tehtud vaktsiini järgi.

Tõsist reaktsiooni kirjeldavad teatised

27.12.2020 kuni 31.12.2021 on Ravimiametile saadetud 287 teatist, milles kirjeldati vähemalt 1 tõsist* võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos.

Neist 131 teatist (45,6%) on saatnud tervishoiutöötajad (peamiselt arstid), 156 teatist (54,4%) patsiendid. Patsientide/lähedaste poolt saadetud tõsist reaktsiooni kirjeldavate teatiste puhul on põhjusliku seose hindamiseks oluline saada meditsiiniline kinnitus (sh varasem anamnees, analüüside tulemused, teised kasutatavad ravimid, surmlõppe korral lahanguaruanne) – 156 teatisest 103 juhul on patsiendid/lähedased andnud loa arstiga ühendust võtta ning Ravimiamet on enamusel juhtudest saanud meditsiinilise kinnituse (olenemata arsti hinnangust). Lähedase/lapsevanema saadetud tõsist reaktsiooni kirjeldava teatise korral on vajalik patsiendi täisnimi, sest vastasel juhul on arstil võimatu patsiendi andmeid digiloost leida.

	Comirnaty	Spikevax	Vaxzevria	Janssen
Tõsist* reaktsiooni kirjeldanud teatiste arv	168	25	76	18

* Tõsiseks kõrvaltoimeks on liigitatud järgmised reaktsioonid:

• surmajuhtumid,
• eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel,
• püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus)
• haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele.

Peamiselt on teatatud allergilistest reaktsioonidest (39), neuroloogilistest häiretest (49) ja kardioloogilistest häiretest (54), harvem lühiajalist ravi vajanud stressreaktsioonidest (8), oftalmoloogilistest häiretest (7), seedetraktiga seotud reaktsioonidest, peamiselt oksendamisest (8), trombotsütopeeniast (8), verejooksudest trombotsütopeeniata (5), trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomist (2), raseduse katkemistest (6), üksikud teatised teiste reaktsioonide kohta (nefroloogia, reumatoloogia, endokrinoloogia, muu hematoloogia, süsteprotseduuri tüsistus, onkoloogia, muu raseduse komplikatsioon, psühhiaatria, immunoloogia jt).

Trombidest, mis on ajalises seoses vaktsineerimisega, on teada antud 59 korral (peamiselt Comirnaty (27) ja Vaxzevriaga (15) seoses, harvem Spikevaxi (7) ja Jansseni vaktsiiniga (6) seoses), kuid tänaste andmete põhjal ei ole tavatrombid seotud COVID-19 vaktsiinidega (v.a venoosset trombembooliat Jansseni COVID-19 vaktsiiniga).

Surmaga lõppenud reaktsioonidest, vt järgmist lõiku.

27.12.2020 kuni 31.12.2021 on Ravimiametile saadetud 37 surmlõppega teatist (19 teatist arstidelt, 18 patsientide lähedastelt).

4 juhul on Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga võimalik:

– seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (31-aastane mees, esialgne teave vt 1.-7. märts kokkuvõte, patsient suri trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi tõttu)

– seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (81-aastane mees, esialgne teave vt 3.-9 maid kokkuvõte), patsient suri immuuntrombotsütopeenia ja hemorraagilise šoki tõttu.

– seos vaktsiiniga (Vaxzevria) võimalik (73-aastane naine, esialgne teave vt  26.aprill-2.mai kokkuvõte) patsient suri 2 kuud pärast vaktsineerimist trombotsütopeeniast tekkinud hematoomi tüsistustesse.

– seos vaktsiiniga (Comirnaty) võimalik (23-aastane mees – esialgne teave vt 13.-19 detsember kokkuvõte), patsient suri 4 nädalat pärast vaktsineerimist müokardiidist tingitud äkksurma tõttu.

2 juhul ei saa Ravimiameti hinnangul seost vaktsiiniga välistada:

– seost vaktsiiniga (Vaxzevria) ei saa välistada, (63-aastane naine – esialgne teave vt 8.-17 märts kokkuvõte), patsient suri palaviku foonil minestamisest tingitud kukkumise ja peatrauma tõttu.

– seost vaktsiiniga (Comirnaty) ei saa välistada (87-aastane mees – esialgne teave vt 6.-12. detsember kokkuvõte), vaktsineerimisprotseduur võis provotseerida südame rütmihäire teket.

Kõik teatatud surmajuhud (olenemata põhjuslikust seosest vaktsiiniga) on esialgse teabena kajastatud iganädalastes kokkuvõtetes.

Vaktsiinide puhul loetakse tõsiseks reaktsiooniks ka ebaefektiivsust (sümptomaatilist haigestumist) pärast täieliku vaktsineerimiskuuri lõpetamist ja teatud aja möödumist:

• 7 päeva pärast Comirnaty teist annust
• 14 päeva pärast Spikevax vaktsiini teist annust
• 15 päeva pärast Vaxzevria COVID-19 vaktsiini teist annust
• 14 päeva pärast COVID-19 Jansseni vaktsiini ühte annust
• 12-14 päeva pärast tõhustusannust

Ravimiametile on sümptomitega nakatumisest teada antud 700 juhul:

	Comirnaty 2 annust	Spikevax 2 annust	Vaxzevria 2 annust	Janssen 1 annus
Vaktsiini ebaefektiivsuse teatiste arv	458	18	173	38
sh haiglaravi vajanud juhud (sh neist surmaga lõppenud*)	187 (27)	7 (1)	48 (4)	14 (3)

 

	Comirnaty vähemalt 3 annust	Spikevax vähemalt 3 annust	Vaxzevria+ tõhustusannus Comirnaty	Spikevax+ tõhustusannus Comirnaty	Comirnaty+ tõhustusannus Spikevax	COVID + 1 annus Spikevax
Vaktsiini ebaefektiivsuse teatiste arv	7	0	2	1	1	2
sh haiglaravi vajanud juhud (sh neist surmaga lõppenud*)	3 (1)	0	2 (1)	1	1

* Surmlõppega juhtudel (37) olid patsiendid vanuses 56-98 (keskmine vanus 82,4), tõsiste kaasuvate haigustega (COVID-19 tõsise kulu riskifaktorid: hüpertensioon, südamepuudulikkus, neerupuudulikkus, diabeet, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kasvajalised haigused jms).

Sümptomaatilist kerget nakatumist esineb teadaolevalt rohkem (vt Terviseameti andmed), Ravimiamet keskendub haiglaravi vajanud juhtude registreerimisele.

Kuni 18-aastastel teatatud võimalikud kõrvaltoimed

27.12.2020 kuni 31.12.2021 on Ravimiametile seoses COVID-19 vaktsiinide kasutamisega alla 18-aastastel noorukitel saadetud 75 teatist võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta (eelmisel nädalal saadeti 4 teatist, neist kahes teatises kirjeldati tõsiseid reaktsioone). Alla 12-aastaste laste COVID-19 vaktsineerimisega seoses kõrvaltoimetest teatatud ei ole.

2022 a. 3. jaanuari hommiku seisuga on noorukitele tehtud 87 021* vaktsiiniannust COVID-19 vaktsiine (93,5% Comirnaty, 6,2% Spikevax).

* Inimeste vanus on arvutatud 1.jaanuari 2022 seisuga. Vanuse arvutus mõjutab vanusegruppide hõlmatuse numbreid võrreldes varasemates kokkvõtetes toodutega.

	Comirnaty	Spikevax	Vaxzevria	Janssen
Teatiste arv alla 18-aastaste laste kohta	56	17	1	1

Viiekümne kaheksas teatises kirjeldati ajalises seoses vaktsineerimisega ravimiteabega kooskõlas olevaid või vaktsiiniga seni seostamata kergeid reaktsioone.

Üheteistkümnes teatises on kirjeldatud vähemalt ühte tõsist võimalikku kõrvaltoimet.

Neist seitsmel juhul on Ravimiameti hinnangul seos vähemalt võimalik või seost ei saa välistada:

Kuuel juhul kasutati Comirnaty vaktsiini:

– Ravi vajanud allergilisest reaktsioonist on teada antud kolmel korral:

13-aastasel noorukil tekkis allergiline reaktsioon (teadvuse kaotus, vererõhu langus, nahalööve) vahetult pärast vaktsineerimist (1. annus). Poiss vajas tavapärast ravi ja paranes. Seos vaktsiiniga on võimalik.

14-aastasel tüdrukul tekkis 48 tundi pärast 1. vaktsiiniannust laialdane urtikaaria (nõgestõbi, allergiline reaktsioon), mis vajas ravi. Tüdruk paranes. Seos vaktsiiniga on tõenäoline.

12-aastasel poisil tekkis 2 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust allergiline lööve (multiformne erüteem), poiss vajas haiglaravi ja paranes. Lisaks diagnoositi poisil bakteriaalne infektsioon, mis võib samuti olla multiformse erüteemi vallandajaks. Multiformset erüteemi seostatakse täna Comirnaty vaktsiiniga (turustamisjärgselt teatatud väga harva, kuid tekkeaeg 1-3 päeva vaktsiinist). Ravimiameti hinnangul seost vaktsiiniga täielikult välistada ei saa.

– Trombotsütopeenia tekkest on teada antud ühel korral:

15-aastasel tüdrukul tekkis 2 nädalat pärast 1. annust täppverevalumitega lööve. Haiglas diagnoositi  immuuntrombotsütopeenia ehk immuunmehhanismiga vereliistakute vähesus. (Immuun)trombotsütopeenia ei ole täna mRNA vaktsiinide teadaolevaks kõrvaltoimeks, kuid samas on see võimalik risk kõigi vaktsiinide ja ka viirushaiguste puhul. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

– Näonärvi halvatuse tekkest on teada antud ühel korral:

13-aastasel poisil 6 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust, reaktsioon vajas ravi, nooruk on paranemas. Seos vaktsiiniga on võimalik. Äge perifeerne näonärvihalvatus on mRNA vaktsiinidel teadaolev harvaesinev kõrvaltoime, mis iseenesest ei ole ohtlik, kuid kindlasti häiriv.

– Essentsiaalse treemori tekkest anti teada ühel juhul:

16-aastasel tüdrukul tekkis 1. vaktsiiniannusele järgnenud päeval käte ja keele treemor, jäsemete müokloonilised tõmblused. Tütarlaps hospitaliseeriti uuringuteks – neuroloogilist patoloogiat ei leitud, paranes raviga 3 päevaga. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

Ühel juhul kasutati Spikevax vaktsiini:

17-aastasel tütarlapsel tekkis 3 tundi pärast 1. vaktsiiniannust epilepsiahoog kestusega kuni 20 minutit, mis möödus iseenesest ilma ravita. Tütarlapsel on kaasuvalt kesknärvisüsteemi haigus, mis suurendab krambiriski. Põhjuslikku seost vaktsiiniga ei saa ajalise seose tõttu välistada.

Neist neljal juhul on Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga ebatõenäoline/seos puudub (kõigil juhtudel on kasutatud Comirnaty vaktsiini):

– 13-aastasel poisil tekkis 9 päeva pärast 2. vaktsiiniannust krambihoog teadvuse kaotusega kestusega 3 minutit, mis möödus iseenesest ilma ravita; muud vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid. Anamneesis on korduvad palavikukrambid. Ravimiameti hinnangul puudub põhjuslik seos vaktsiiniga (9 päeva vaktsiinist – ajaline seos puudub, vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid, sh nt palavik, anamneesis korduvad krambid).

– 14-aastasel poisil tekkisid 14 päeva pärast 2. vaktsiiniannust perikardiit ja pleuriit (südamepauna ja kopsukelmete põletik). Anamneesis on perekondlik vahemere palavik, mis väljendub perikardiitide ja pleuriitidena, mille episoode on noorukil ka varasemalt esinenud. Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub, tegemist on põhihaiguse ägenemisega.

– 16-aastane nooruk suri 6. päeval pärast 1. vaktsiiniannust kopsuarteri trombemboolia tõttu. Noorukil esinesid olulised riskifaktorid ja kaasuvad haigused (sh korduvad tromboosid). Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

– 16-aastane tütarlaps suri 5 nädalat pärast 1. vaktsiiniannust. Tütarlaps haigestus raskesse haigusesse enne vaktsineerimist. Ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Neljas teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust (sümptomaatilist COVID-haigestumist). Kõigil neljal juhul kulges haigus kergelt, noorukid vajasid sümptomaatilist ravi kodus ja on paranenud. 3 noorukit olid vaktsineeritud Comirnaty ja 1 nooruk Jansseni COVID-19 vaktsiiniga.

Kahes teatises kirjeldati sümptomiteta nakatumist, noorukid olid vaktsineeritud Comirnaty vaktsiiniga.

 

Kõrvaltoimetest teatamine

Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.