„Enim vihjeid rikkumiste kohta esitatakse e-kaubanduses tegutsevate ettevõtete kohta, kuid üldiselt esitavad tarbijad kaebusi väga erinevate teenuse- ja tooteliikide kohta,“ tõdes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kommunikatsiooni peaspetsialist Aap Andreas Rebas. „Käesoleval aastal on enim kaebusi seoses erinevate kaupadega, nii nende kvaliteediga ja lepingule mittevastavusega kui ka e-poodidest kaupade tähtajaks mittetarnimisega.“
Lisaks on Rebase sõnul paljud vaidlused seotud teenustega (näiteks erinevad ehitus- ja remontteenused jms), samuti seoses tarbija õigustega COVID19 piirangutest lähtuvalt (ära jäänud üritused, lepingute täitmine, jms).
„Eriolukorrast tingitud reiside tühistamised suurendasid kahtlemata pretensioonide esitamiste arvu reisiettevõtjate vastu. Avaldatud tarbijavaidluste komisjoni otsuste põhjal võib väita, et pakettreisilepingutega seotud vaidlusi on varasemate aastatega võrreldes olnud pea poole võrra rohkem,“ selgitas Rebas, kelle sõnul tõusis pretensioonide hulk reisiettevõtete vastu pandeemia alguses järsult, ent on viimase kahe aasta võrdluses siiski langenud, kuna reise toimub vähem.
„Huvitava trendina on märgata, et 2021. aastal on reisiteenustega seotud vaidlused vähenenud ligi kümme korda. Põhjuseks eelkõige see, et puhkuse- ja lennureise on COVID19 pandeemia tõttu toimunud vähem kui varasematel aastatel,“ märkis Rebas, kelle sõnul on mulluse seadusemuudatusega ameti töökoormust pisut leevendatud.
Tarbijakaitseseaduses jõustus 14.12.2020 muudatus seoses pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning tagatiste andmestiku lisamisega andmekogu koosseisu.
„Seega siiani kasutuses olnud pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande moodul, mida enamus reisiettevõtjaid juba kasutas, muutus kohustuslikuks aruande esitamise kanaliks. See tähendab, et kõik reisiettevõtjad on kohustatud oma aruanded esitama elektroonselt TTJA järelevalve infosüsteemi kaudu. Muudatusega vähendati ametnike töökoormust selle võrra, et lõpetati paberkandjal aruannete käsitsi infosüsteemi sisestamine,“ selgitas Aap Andreas Rebas.
Maksimaalne karistusmäär ettevõttele on 50 000 eurot
Kui ettevõte ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, siis on ametil õigus järelevalve korras pöörduda selle ettevõtte poole, juhtides tähelepanu rikkumisele, andes võimaluse selgituste andmiseks ja rikkumise kõrvaldamata jätmisel teha ettekirjutus. Näiteks kui e-poes on ebaõige teave 14-päevase taganemisõiguse kohta, on ettekirjutuse mitte täitmisel ette nähtud sunniraha ülemmääraga 9600 eurot.
„Lisaks on ametil pädevusalustada rikkuja suhtes väärteomenetlust, näiteks ebaausa kauplemisvõtte kasutamise korral on tarbijakaitseseaduses sätestatud juriidilise isiku karistusmääraks kuni 50 000 eurot,“ kirjeldas Rebas.
Esmalt juhib amet Rebase sõnul siiski seaduse riivele tähelepanu ja annab ettevõtjale võimaluse rikkumine vabatahtlikult kõrvaldada. Seega ei ole ameti esmane eesmärk ettevõtjat karistada, vaid suunata seaduskuulekalt käituma.
Juhul, kui eelnev osutub ebapiisavaks, siis sõltuvalt rikkumisest viiakse läbi haldus- või väärteomenetlus. Näiteks, kui reisiettevõtja ei sea tähtaegselt uueks perioodiks tagatist, võib amet reisiettevõtjale koostada ettekirjutuse, mille täitmine tagatakse sunniraha määramisega summas kuni 9600 eurot Väärteomenetluse tulemusena saab ettevõtjat trahvida.
„Näiteks pakettreiside pakkumise või pakettreisilepingute sõlmimise eest, samuti seotud reisikorraldusteenuste pakkumise või lepingute sõlmimise hõlbustamise eest ilma nõuetekohase tagatiseta on võimalik reisiettevõtjatele määrata rahatrahvi kuni 50 000 euro ulatuses,“ ütles Rebas.
Suurima saririkkuja vastu on esitatud 103 pöördumist
Peamised probleemid on TTJA jaoks seotud e-poodidega (raskused kauba tarnimisel, tarbijale raha tagastamisel, puuduvad kaupleja kontaktid). Seoses sotsiaalmeedia laialdase levikuga on esile kerkinud probleemid ka sotsiaalmeedias olevate kauplejatega. „Sageli ei ole tarbijale lepingueelselt teada, kellega ta lepingu sõlmib, kas ettevõtte või teise tarbijaga. Lisaks on sageli kas üldse puudu või ebakorrektsed müügitingimused,“ nentis Rebas.
Tarbijavaidluste komisjoni otsuseid mittetäitvad ettevõtted lisatakse nö musta nimekirja, millega saab tutvuda siin – Must nimekiri | Tarbijavaidluste komisjon.
„Rääkides probleemsetest ettevõtetest on asjakohane välja tuua Contigo Eesti OÜ, kelle osas laekus seoses tellitud kaupade mittetarnimisega103 pöördumist,“ lisas Rebas, selgitades, et enamik menetlustest lahenevad kohtuväliselt.
„Kohtuni jõuavad pigem erandlikud juhtumid. Viimaste aastate näidetel on kõik juhtumid lahenenud kohtuväliselt ja tarbijavaidlustest laheneb enamik tarbija kasuks. Käesoleva aasta 8 kuuga on tarbija esitanud 1916 avaldust, millest eelmenetluse käigus ja kauplejaga suheldes, lahenes kokkuleppel 741 vaidlust. Töös ning läbivaatamisel on 608 vaidlust. Tarbijavaidluste komisjoni jõudnud 567 vaidlusest lahenes tarbija kasuks 63%.“
TTJA kommunikatsioonijuhi sõnul ei ole aga sugugi mitte kõik ettevõtted pahatahtlikud reeglite rikkujad – pigem vastupidi.
„Tuleb kiita kauplejaid, sest väga sageli piisab kaupleja tähelepanu juhtimisest rikkumisele, kaupleja selgitab ametile tekkinud olukorda ja kõrvaldab rikkumise vabatahtlikult, mistõttu ei ole põhjendatud ka ettekirjutuste tegemine,“ sõnas Rebas. „Esineb ka olukordi, kus on vaja veidi enam selgitada kehtivaid nõudeid, kuid pigem jõuame kauplejaga koostööd ja selgitustööd tehes korrektse lahenduseni. Need kauplejad, kes vabatahtlikult rikkumist ei kõrvalda, kohustatakse seda tegema ettekirjutusega.“
Toidualaseid pretensioone esitati mullu 530 korral
Tarbijatel on õigus ja võimalus esitada pretensioone ka toidukaupade kohta. Nende kaebustega tegeleb Põllumajandus- ja Toiduamet, kuhu laekus 2020. aastal 530 vihjet toiduga seotud võimalike rikkumiste kohta.
„Kõige enam vihjeid esitati nõuetele mittevastava toidu, järgnevalt hügieeninõuete rikkumise ning toidu märgistamise ja tarbija eksitamise kohta,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg. „Vihjeid esitatakse rohkem toidu kohta, mille maitse pole hea, säilimisajad ei ole kehtivad või toidu väljanägemisega on probleeme.“
Ramjalg selgitas, et vihje kontrollimise käigus hinnatakse tootja sama partii tooteid – seega avatakse tooted ettevõttes ametniku ja ettevõtte esindaja juuresolekul.
„Tuleb ette, et tooteid ettevõttes avades leiab kinnitust asjaolu, et tooted on ebaloomulku lõhna või väljanägemisega. Kui toode on riknenud või ebaloomulike omadustega, siis on ka ettevõtte esindajad ise huvitatud antud toote kõrvaldamisest. Seega poe või toitlustusasutuse esindajad kõrvaldavad tooted müügilt ning annavad info edasi ka tarnijatele,“ kirjeldas Ramjalg pretensioonide menetlemise käiku.
Kui toote tarnija on Eestis, siis teostatakse kontroll ka tootja ettevõttes. Peale kõrvalekallete põhjuste välja selgitamist esitavad tootjad oma plaanid olukorra parendamiseks.
„Koostöös ametnikuga hinnatakse edasised tegevused üle ning vajadusel korrigeeritakse. Seega peavad mõnikord tootjad oma tarnijaid vahetama ning ka tegema muudatusi tehnoloogilises protsessis. Kui mittenõuetekohane toode pärineb Eestist väljapoolt, siis informeeritakse läbi koostöö võrgustike ka tootjamaa järelevalveasutusi, et neil oleks võimalik koostöös tootjaga leida abinõud olukorra parandamiseks,“ lisas Ramjalg.
