Portaalis rahvaalgatus.ee on käivitatud allkirjade kogumine liiklusseaduse muutmiseks, sest elektrilised tõukerattad on endaga kaasa toonud kontrollimatu kaose tänavatel ja põhjustanud palju kaebusi, kuna need on sageli pargitud ebaseaduslikult või hooletult, takistades teisi liiklejaid.
„Oleme Eestis testimas tehnoloogilist lahendust, mis tuvastab valesti pargitud tõukerattad, samal ajal informeerides kasutajaid korrektse parkimise kohta,“ vastas Bolti tõukerataste spetsialist Aleksandr Lilišentsev kaebustele elektritõukerataste kõnniteele ohtlikust jätmisest. „Hiljuti laiendasime ka tsoone, kuhu tõukerattaid parkida ei saa, näiteks ohutussaarte ja keerulisemate ülekäiguradade läheduses ning kitsastel tänavatel.“
Samas teeb Bolt Lilišentsevi sõnul politseiga tihedat koostööd ning jagab informatsiooni liiklusreeglite rikkumise kohta, mis omakorda aitab neil tuvastada kasutajaid, kes reegleid ei järgi. Bolti esindaja kutsus üles inimesi, kes märkavad, et tõukerattaga sõitja rikub liiklusreegleid või näiteks pargib tõukeratta valesti, sellest neile rakenduse kaudu teada andma. „Samuti kutsume üles neid sõbralikult korrale kutsuma. Kui kasutaja reegleid ei järgi, saame ta vajadusel rakendusest blokeerida või trahvida,“ kinnitas Lilišentsev.
Rahvaalgatuse kodulehel kommenteerinud Jaan Piirsalu hinnangul on kergliikurid autode eest surutud kõnniteele. “See konflikt jalakäiatega, mida siin arutatakse on tingitud sellest, et mingid mootori jõul liikuvad 25km/h liikuvad sõidukid suruti autode eest ära kõnniteele,” kirjutab ta. “Ehk tehti sõiduteest autotee ja kõnniteest sõidutee. Kergliikurid kui sõidukid sõitku ja parkigu sõiduteel, seal kus on sõidukite koht. Seal on ka ilusti teada, millised on parkimise reeglid. Ehk sõidukid tuleb viia tagasi sõiduteele, siis kaob tasapisi ka arvamus, et need sõidukid on midagi teistsugust kui autod ja jalgrattad. Ja nüüd ronivad ka jalgrattad kergliikureid järgides kõnniteele. Kõnniteed on vaja vabastada ohutuks kõndimiseks, pole vahet kas oht on sõidukite sõitmises või parkimises.”
Keset teed vedelev elektriline tõukeratas on ohtlik
Pealinn avaldab rahvaalgatuse koostaja Mari-Liis Jänese teksti: “Liiklusseadus pole tormiliselt arenenud uuele liiklemisviisile järele jõudnud. Tõsi, turvaliseks liiklemiseks elektritõukeratastega on Eestis kasutusele võetud mitmeid uusi liiklusreegleid, ent nende parkimist puudutav osa on suurema tähelepanuta jäänud. Praeguseks, 2022. aasta suveks, on keset teed vedelevad elektrilised tõukerattad muutunud nähtuseks, mis ei saa linnas liikudes kellelegi märkamata jääda. Ei minu ega teiste liiklejate jaoks pole tähtis see, kes selle elektrilise tõukeratta sedasi jättis, kas see, kes sellega viimasena sõitis, tuul või keegi, kes huligaanitses, vaid see, et keset teed vedelev elektriline tõukeratas on ohtlik!”
Liiklusseadus § 20 lg 42 sätestab, et parkides tuleb jätta ka kõnniteel vabaks 1,5 m jalakäijale, samas aga pole jalgteel, jalgrattateel, jalgrattarajal ega jalgratta- ja jalgteel parkimise osas liiklusseaduses konkreetseid norme. Samuti on sellesama LS § 20 lg 42 sõnastus mitmeti tõlgendatav ega muuda sellisena liiklemist ohutumaks. Näiteks ei ole seaduses täpsustatud, kas jalakäijale tuleks vabaks jätta sõiduteest kaugem või sõiduteele kõige lähem teeserv? Kas pargitud liiklusvahendid võivad paikneda juhi suva järgi risti teel või ainult paralleelselt teeservaga? Praeguse sõnastuse järgi on kõik juriidiliselt korrektne ka näiteks juhul, kui jalgratta- ja jalgteel on jäetud 1,5 meetri laiune käiguriba, kuid see ei asu paralleelselt teeservaga, vaid on sellega risti või diagonaalselt. Inimlikus mõttes saab ju igaüks aru, et selline parkimine blokeerib ühe sõidusuuna osaliselt või täielikult, tekitab ebamugavust ja on ohtlik.
“Arvan, et ei ole tehtud analüüsi, kuidas selline kaootiline parkimine teiste liiklejate ohutust mõjutab,” kirjutab pöördumise algataja Mari-Liis Jänes. “Linnas liikudes võib aga igaüks oma silmaga näha, et elektrilised tõukerattad, mis on pargitud keset jalgteed või jalgratta- ja jalgteed, on ohtlikud kõigile liiklejaile, kuid eriti suurt ohtu ja takistusi põhjustavad need liikumispuudega liiklejaile ratastoolis, vaegnägijatele ning pimedatele ning on ebamugavad lapsevankriga liiklejaile.”
Sätestada tuleb kergliikurite konkreetsemad parkimise tingimused
Liiklusseadus reguleerib väga üksikasjalikult mootorsõidukite parkimist ja selle erinõudeid, kuid need ei laiene kergliikurile. Arvestades uue sõiduvahendi populaarsust, on selge, et elektriliste tõukeratastega seotud parkimisreegleid vajavad nüüd täpsemat regulatsiooni. Kas tegemist on seaduseandjale nn kahe silma vahele jäänud asjaoluga või polegi soovitud seda olukorda seadusega reguleerida, ma ei tea, kuid fakt on, et sellega tekkinud oht liikluses ole lahendatav vaid inimeste hooliva suhtumise ja südametunnistuse abil.
Arvan, et oleme jõudnud olukorda, kus on tarvis liiklusseaduse muudatust, mis sätestaks kergliikuritele ( sh elektriline tõukeratas) konkreetsemad parkimise tingimused, kui need käesoleval hetkel on. Nende seas peaks olema
1) parkimise ja peatamise tingimused – näiteks elektrilise tõukeratta pikitelg võiks olla rööpne teeäärega; takistuse puudumisel ei tohiks elektriline tõukeratas pargitud kaugemale kui 10 cm kaugusele teeäärest jne;
2) parkimise ja peatamise keelu tingimused.”
