„Biojäätmed, mis kodudes kortermajas tekivad, on peamiselt toidujäätmed: kartulikoored, banaanikoored, munakoored, mille tekkimist on võib-olla keerulisem vältida. Aga palju on ka sellist kraami, mis on veel söödavana ära visatud ja see on tegelikult puhas raha,“ tõdes keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.
Juba aastast 2007 kehtib igale isikule kohustus hulga jäätmeid eraldi koguda ja sinna hulka kuuluvad ka biolagunevaid jäätmeid. Biolagunevad jäätmed jagunevad laias laastus kaheks – üks osa on aiajäätmed, näiteks lehed oksad ja muu selline materjal, teine on köögi- ja sööklajäätmed, mis rohkem korteriühistuid puudutavad.
„Teinekord tasub teha üks katse – kui näiteks külmkapist võtta mõni asi, mis on säilivusaja ületanud ja mis tuleb ära visata, siis mõelge selle peale, palju te selle toote eest poes maksite ja kui need summad aasta peale kokku lüüa, võite avastada, et selle raha eest oleks saanud võib-olla soojamaareisile minna,“ märkis Heinma.
„Mõelge selle peale, kui palju tegelikult meil läheb raisku seda materjali, see on kõik suures osas poodi jäetud raha,“ lisas ta.
Osade jäätmetega – näiteks banaanikoor, või peedikoored või sellised ülejäägid, mis jäävad toidu töötlemisest järele, on tavapärases kodumajapidamises Heinma hinnangul väga keeruline midagi peale hakata.
„Aga ühiskonnas tervikuna on sellest väga palju kasu, sest kui see ära kompostida, siis saab väga head mulda ja kui seda anaeroobselt kääritada, siis on võimalik saada biogaasi, millega Tallinna linna bussid võivad sõita. Tegelikult on siin selge seos näiteks Tallinna korteriühistu biojäätmete kogumise ja Tallinnas sõitvate busside vahel, nii, et inimestel on võimalik omalt poolt sellesse ringi panustada.“
Tallinna linnas on enamus korteriühistuid juba aastaid jäätmeid liigiti kogunud, aga mujal on siiani olnud tihti probleem selles, et kui jäätmeid ka liigiti koguda, siis tihtipeale ei ole nende kogutud biojäätmetega kuhugi minna.
Omavalitsustele konkreetsem kohustus
Lähiaastatel muutub Kaupo Heinma sõnul aga see, et inimestele pandud kohustus viiakse nii-öelda kõrgemale tasandile ehk kohalik omavalitsus peab korraldama selle, et igal inimesel oleks võimalik neid liigiti kogutud biojäätmed ära anda või siis ise komposteerida.
„Hiljemalt 31. detsembriks 2023. aastal peab igal kinnistul olema kas biojäätmete konteiner või komposter. Kompostriteema on oluline peamiselt eramajade juures, aga ma ise arvan küll, et ei peaks sellega piirduma, vaid väiksema suurusega korteriühistud, mille puhul mõnel on ka aiamaa, võiksid samuti edukalt biojäätmeid kompostida,“ arvas Heinma.
Kui vaadata jäätmete liigiti kogumist lähemalt, siis Eestis omavalitsustest 47 ehk pisut üle poole tegeleb mingilgi määral köögi-ja sööklajäätmete liigiti kogumisega, kuid tegelikult üle poole omavalitsustest ei tegele sellega veel üldse. Heinma sõnul kavatseb riik omavalitsusi selles küsimuses kindlasti toetada, et üleminek jäätmete põhjalikule liigiti kogumisele oleks võimalikult efektiivne ja sujuv.
Looduse ring peab täis saama
„Oluline on ka see, et bioloogiline materjal pärineb mullast ja kui me seda mulda tagasi ei vii, on muldade degradeerumine ehk väärtuse kadu väga suur ja lõpuks on nii, et kui me kogu aeg ainult ära võtame, pole sealt lõpuks enam midagi võtta. Bioloogiline ring peaks käima nii, et võtan peedi, söön peedi ära, üle jäänud peedikoored jõuavad tagasi mulda,“ kirjeldas Heinma, kelle sõnul on see eelkõige vajalik ühiskonna toimimiseks ja mitte ainult mingisuguste sihtarvude saavutamiseks.
„Mina olen Tallinnas elanud nii Nõukogude aegses väikeses, tüüpilise köögiga ühetoalises korteris kui Lasnamäel kaheksakümnendatel ehitatud kortermajas kui ka uuemates majades ja alati on mul see biojäätmete liigiti kogumise võimalus olnud, see lihtsalt vajab natuke planeerimist,“ sõnas Kaupo Heima.
„Loo moraal oleks ikkagi see, et proovime võimalikult vähe biojäätmeid tekitada ja koju toome kaupa ainult asja pärast ja proovime kõik ikkagi ära tarbida, et biojäätmete hulka jõuaks ainult see, millele meil tõesti kasutust ei ole.“
