Avalik kiri Eesti riigi valitsejatele – Nelli Kalikova, epidemioloog, infektsionist.
Teie poole pöördub Nelli Kalikova, üle 45-aastase epidemioloogia ja nakkushaiguste kogemusega arst. Nagu kogu Eesti rahvas, olen ka mina väga mures meie tuleviku pärast seoses koroonaepideemiaga. Kuid erinevalt tavalisest kodanikust ei lase minu erialased teadmised mul vaikselt asju pealt vaadata. Seoses sellega olen saatnud kirjalikult oma soovitused ja nõuanded nii sotsiaalministrile (07.07.2021) kui ka Terviseameti peadirektorile (14.07.2021). Kahjuks vastuseid ei ole, nagu pole märgata ka positiivseid nihkeid epideemiavastases töös. See-eest on igaühele märgata Covid-19 positiivsete arvu kahekordistumine pea iga päev.
Meil Eestis on kohutavalt suur hulk sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna ametnike, kolme juhtiva asutuse peale (sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut) üle 700! Kuid antud juhul kvantiteet ei muutu kvaliteediks. Ei ole ühtegi kvalifitseeritud epidemioloogi, puudub epidemioloogiline lähenemine võitluseks Covid-19ga.
Nakkushaigustega võitlemiseks on vaja teada viit põhitõde:
- Nakkushaigus areneb vastavalt temale omase looduslikule kulule, seda ei saa mõjutada subjektiivsete poliitiliste, konjunktuursete või populistlike vahenditega. Peale näilist ja lühiajalist efekti puhkeb nakkus õitsele veel suuremas mahus.
- Epideemiast saab jagu ainult olles temast kaks sammu ees ja toetudes epidemioloogilistele teadmistele. Epideemia sabas sörkides, tegeledes ainult haigete arvu lugemisega ja hetkeseisu kirjeldamisega edu saavutada ei saa.
- Epideemiavastane töö peab olema suunatud kindlatele sihtidele, ehk ohuallikatele, paremal juhul ka ennetades ohtusid ja tõkestaks neid.
- Epidemioloogiline töö peab olema kiire ja muutuma vastavalt muutuvale olukorrale. Riiklik masinavärk on reeglina aeglane, kuid epideemia puhul lodev tegevus on lubamatu. Näiteks epideemia alguses domineeriva tegevusena kätepesu ja desinfektsioon on nüüd tagaplaanil, praegu on esiplaanil võimalikult kiire vaktsineerimine.
- Nakkushaiguste, kaasa arvatud Covid-19 hea omadus on see, et iga õige ja ennetava iseloomuga sammu peale reageerib nakkus taandarenguga ja isegi kadumisega.
Mis on meil täna hästi ja mis on halvasti?
- Epideemia alguses laiaulatuslik käte pesemise ja desinfitseerimise kampaania täitis oma ajaloolise funktsiooni ja peab nüüd taandarenema tavaliste hügieeninõuete tasemele.
- Totaalne maski kandmise nõue edenes keskpäraselt ja selle tõttu eriti edukas ei olnud. Täna õige lähenemine oleks maski kandmine ainult kinnistes umbsetes ruumides, ohustatud töökohtadel (meditsiinitöötajad, müüjad, teenindav personal jms). Koolides maskide kandmist tuleb vältida, põhirõhk suunata vaktsineerimisele ja ventilatsiooni parandamisele. Vabaõhu üritustel maskide kandmise nõuet ei pea olema. Transpordis totaalne maski kandmine ei ole põhjendatud, sest suur osa inimesi ei ole ohtlikud, nad on kas läbi põdenud või vaktsineeritud.
- Väga hästi on edenenud vaktsineerimiskohtade loomine, vaktsiini kättesaadavus on hea. Vigu vaktsiinide säilitamisel tuleb analüüsida ja tulevikus vältida.
- Riigipiiri kaitse hakkab ilmet võtma, kuid sellega on liiga kaua venitatud.
- Haaratus vaktsineerimisega on endiselt puudulik. Rahvas tahab tarka ja ausat põhjendust, miks peab ennast vaktsineerima. Madalat huvi ei saa ainult rahva teadmatuse kaela ajada. Vaktsineerimise või läbipõdemise tõendi või värske koroonatesti olemasolu peab avardama inimeste võimalusi osaleda erinevatel kultuuri- ja spordiüritustel. Seda tõendit peab nõudma kõikidel massiüritustel osalejate arvuga üle 100 inimese vabaõhu etendustel ja 50 kinnistes ruumides. Teadmine, et 12-aastaste ja vanemate laste vaktsineerimine annab võimaluse koolid avatuks hoida, leiab kindlasti poolehoidu kõikide vanemate seas.
Kallid Eesti riigi valitsejad! Üle poole suve on juba koroonavastases võitluses mööda lastud. Ainult kiire igapäevane tegutsemine päästab meid riigi lukkupanekust!
Eesmärk on meil ju ühine – et kestaks Eesti rahvas.
29. juulil 2021
