Riigikogus läbis täna esimese lugemise valitsuse algatatud eelnõu, mille kohaselt kehtestatakse Eestis järgmise aasta algusest mootorsõidukimaks.
Istungi algul andsid Riigikogu liikmed menetlusse arvukalt eelnõusid ja arupärimisi, mille vastuvõtmine lõpetati Riigikogu juhatuse otsusega kell 14.45. Seejärel esitasid saadikud veel umbes pool tundi protseduurilisi küsimusi ning mootorsõidukimaksu eelnõu aruteluni jõudis parlament kella 15.15 ajal.
Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga (364 SE) kehtestatakse alates järgmise aasta algusest Eestis kaheosaline mootorsõidukimaks. Eelnõu järgi hakkab maks koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel. Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist, ning tasu suurust mõjutab ka sõiduki vanus.
Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks. Saastavamad ja raskemad autod saavad suurema maksukoormuse ning sõiduki vananedes maksukoormus väheneb.
Eelnõu kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, puuetega inimestele kasutamiseks mõeldud sõidukid ja välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Mootorsõidukimaksu hakkab eelnõu järgi koguma Maksu- ja Tolliamet ning registreerimistasu Transpordiamet.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa, Toomas Uibo Eesti 200, Annely Akkermann Reformierakonna ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 27 ja vastu 52 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis veel kolm eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE), mis võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamise ning tugevdab energia varustuskindlust.
Universaalteenus loodi, et panna elektri hinnale piir ning kaitsta sellega inimesi kahe talve taguste väga suurte elektriarvete eest. Nüüdseks on elektrihinnad langenud ning universaalteenust kasutama jäänud inimesed on sattunud börsihinnaga elektri ostjatega võrreldes halvemasse olukorda – teenuse lõpetamine toob nende jaoks elektri hinna alla. Eelnõuga nähakse ette universaalteenuse lõpetamine käesoleva aasta 1. maist.
Samuti luuakse eelnõuga õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks, arvatakse strateegilise gaasivaru varumakse hulka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning antakse Konkurentsiametile õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu (349 SE), mille eesmärk on viia seadus Euroopa Liidu direktiiviga kooskõlla ning soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.
Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et ELi sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.
Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.
Eelnõu järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Direktiiviga viiakse kooskõlla ka sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi valdaja selle kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud, edaspidi võib ta sinise kaardi kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse eelnõuga ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Urve Tiidus Reformierakonna fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli kuus ja vastu 48 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE), millega kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele ebamõistlikuks muutunud piirangud.
Praeguse regulatsiooni järgi peavad väärismetallitoodete valmistajad ja sissevedajad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõuga võimaldatakse nimemärgise andmete elektroonilist esitamist ning selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse eelnõuga füüsiliste näidiste esitamise nõue ning vähendatakse müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks pole enam kohustuslik esitada toote massi.
Lisaks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks väärismetallitoodete jaemüügi piirangud. Seletuskirjas märgitakse, et praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see aga lubatud. Ühtlasi suurendatakse nimemärgise tasumise riigilõivu 20-lt 30 eurole ja 2004. aastast pärinevat sunniraha määra 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse, kus on selleks parem tehniline võimekus ja sisuline pädevus.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.
Edasi lükkub 14 eelnõu arutelu
Riigikogu istungil jäi ära 14 eelnõu arutelu, sest algatajate esindajatena eelnõusid tutvustama pidanud saadikud ei viibinud saalis. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui ettekandja ei viibi päevakorraküsimuse arutamisel, siis ei ava istungi juhataja küsimuse arutamist ja arutelu lükkub järgmisesse töönädalasse.
Tänase istungi päevakorrast lükkub edasi Riigikogu liikmete Rain Epleri, Ants Froschi ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE), Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE), Riigikogu liikmete Rene Koka, Leo Kunnase, Evelin Poolametsa, Siim Pohlaku ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Kert Kingo ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Leo Kunnase ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (270 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE), Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE), Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (246 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE) ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) esimene lugemine.
Istung lõppes kell 19.24.
