Ära lase teda enda südamesse. Sa harjud, armud, hakkad usaldama. Aga tema – võtab kätte ja lahkub sind ette hoiatamata.

Kui inimene tahab, siis ta võtab telefoni ja helistab, kirjutab või tuleb kohale. Ja kui ta seda ei tee, siis ta ei taha mitte midagi.

Sa imestad kui kiirelt möödub üks päev, ja hiljem mõistad, et see polnudki päev, see oli terve sinu elu.

Depressiivsete inimeste internetikasutus erineb tervete omast, näitasid Missouri tehnikaülikooli teadlased.Sriram Chellappan kogus ühe kuu jooksul andmeid oma ülikooli tudengite internetikasutuse kohta. Kogu info tuli võrguühenduse pakkujalt, kasutajad jäid anonüümseks, et see ei takistaks nende tavapärast käitumist. Uurija tegi kindlaks, kas katsealustel olid depressioonisümptomid ning jagas inimesed tulemuste põhjal kahte rühma.

Me jääme alatiseks erilise tundega mäletama inimest,  keda me kunagi armastasime. Isegi siis, kui möödub palju aega – jääb midagi sinu hinge, vastasel juhul – sa ei armastanudki.

Kunagi oli sul niivõrd valus, et sa kardad siiani reetmist. Sul on hirm, et iga inimene, kes hakkab sulle meeldima  võib sind haavata.

Kui Sina oled minu saatus,  siis kindlasti kunagi kohtume taas.

Tead, sa ära palun kirjuta mulle enam. Pole vaja. Ma ei unusta sind kunagi, kuid ei soovi enam lähedust sinuga, Ma olen valmis andestama, kuid mitte tagasi pöörduma. Ma lasen sind lahti, mine…

Mulle ei meeldi end peale suruda. Kui ma tunnen, et inimene suhtub minusse teisiti kui varem, siis ma hakkan vaikselt eemalduma.

Kahjuks varem või hiljem on kõigel omadus lõppeda. Kirg võib muutuda ühel hetkel tuhaks. Suure armastuse tunne – rumalaks eksituseks. Aastate pikkune sõprus, katkeda mingi tühise jama tõttu. Prioriteedid muutuvad, kannatus katkeb, mõistus selgineb. Me muutume. Ja oleks ekslik arvata, et see mida me tunneme täna – on igavene.