Kiirabi on tervishoiuteenus, mille puhul loodame, et meil seda kunagi vaja ei lähe. Aga kui läheb, loodame seda, et kõik töötaks suurepäraselt. Selle tõttu on ka oluline, et meie kiirabi töövahendid oleksid ajakohased ning lähtuksid selle vastutusrikka ülesande eripäradest.     2020. aasta alguses võttis Tervisekassa vedada e-kiirabi digilahenduse arendamise

Eesti ühiskonnale on ohtlikuks elemendiks kujunemas täiesti terve, ent vaktsineerimata inimene. Ühiskondlikult ohtlikuks elemendiks on kujunemas täiesti terve, ent vaktsineerimata inimene, kes peab taluma tõrjumist ja diskrimineerimist, samas kui „vabakslastute“ ehk vaktsineeritute mass hakkab õnnelikult pulbitsema meelelahutusasutustes, lennujaamades ja muudes avalikes kohtades, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri. Näib nii, et ühiskondlikult

Valitsus arutas eile sotsiaalministeeriumi ettepanekuid pikaajalise hoolduse jätkusuutlikuks korralduseks, rahastamiseks ja omastehooldajate toetamiseks.     „Sotsiaalministeerium on koostöös partneritega pikalt otsinud lahendusi hoolduskoormuse leevendamiseks, sest riigil tuleb teha tulevikku vaatavaid ja pikaajalise mõjuga otsuseid, kuna rahvastik vananeb ja tänane teenuste pakkumise korraldus ei ole enam jätkusuutlik,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.“ „Tulevikus

  Aasta kestnud COVID-19 pandeemia ja sellega kaasnev majanduslikult keerukas aeg on suurendanud Eesti inimeste motivatsiooni koguda endale täiendavaid rahalisi puhvereid, kuid nende õigust on peaaegu kümnendik elanikkonnast pidanud raskete finantsolude tõttu kulutanud oma otsustisi sääste, seda tuleviku pensioni arvelt, selgus SEB pensionivalmiduse uuringut.     „Hoolimata sellest, et väga

  Tartu Ülikooli teadlased uurisid aasta vältel Värska kuurordi kanget ravimineraalvett ning kinnitasid selle tõhusa ülemiste hingamisteede haiguste ravis.   Tartu Ülikooli bioorgaanilise keemia kaasprofessor Uno Mäeorg, geoloogia kaasprofessor Enn Karro ja farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor Ain Raal uurisid Värska 6. puurkaevu 595 sügavat voolavat mineraalvett, et teada saada,

Lasnamäe linnaosa Tallinnas on juba kuude kaupa koroona nakatumisnäidu poolest Eesti tipus. ERR-i repoter Anton Aleksejev käis Lasnamäe elanikega rääkimas, et aru saada, miks see nii on.   Lasnamäe elanik Olga Vinkel läks külla oma emale, kes samuti elab Lasnamäel. “Aktuaalne kaamera. Nädal” uuris, kas ta näeb ohtu sellistes kohtumistes.

Suessi kanalisse möödunud nädalal kinni jäänud kaubalaev saadi osaliselt lahti, teatavad uudisteagentuur Bloomberg ja Wall Street Journal.     Agentuuride teadete kohaselt on nüüd laeva asendit võimalik muuta. Esialgu pole siiski teada, millal taastub kanalis tavapärane laevaliiklus. Ammugi pole teada, kaua kulub aega tõkestuse tagajärjel tekkinud 450 laevast koosneva liiklusummiku lõppemiseks.  

Koroonakriis on kasvatanud inimeste huvi elu kindlustamise vastu. Eesti ühe suurema kindlustusseltsi ERGO andmetel on elukindlustajate arv viimase aastaga kasvanud enam kui 10%. Küll aga on koroonapandeemia tekitanud inimestes põhjendatud küsimusi. Mida kindlustus ikkagi katab või ei kata? ERGO elukindlustuse riskijuht Marek Viik ütleb, et elukindlustuslepingu mõistes ei ole viirushaigus force

Soojemad päiksekiired on paljude jaoks esimeseks kevadekuulutajaks, autoomanike jaoks on aga tegu sõbraliku õlalekoputusega, et pärast pikka talveperioodi tuleks enda sõiduki olukord teravama pilguga üle vaadata. Millele tähelepanu pöörata?     „Krõbedad talveolud vajavad meie kliimas omi meetmeid nagu näiteks teede igapäevane soolamine või liivatamine. Need kipuvad moel või teisel,

Tampere ülikooli juures asuva vaktsiiniuuringute keskuse juhataja, professor Mika Rämet kirjutas oma blogis, et koroonavaktsiin pakub kaitset peaaegu kõigile, leevendades SARS-CoV-2 viiruse põhjustatud haiguse põdemist.     Koroonavaktsiinide eesmärk on ennekõike kaitsta inimesi tõsise koroonaviiruse eest, mis võib viia nädalateks haiglasse või koguni intensiivraviosakonda. Koroonavaktsiini saanute risk nakatuda raskelt on