2022. aasta esimesel kvartalil toimus kokku 7 raudteeõnnetust, millest 5 olid mootorsõiduki ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohtadel, teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Peamisteks põhjusteks on olnud sõidukijuhtide tähelepanematus raudteeülesõidukohale lähenemisel ning ebaõige sõidukiiruse valimine, mis ei ole võimaldanud veenduda raudtee ületamise ohutuses. Kõik kokkupõrked toimusid III kategooria raudteeülesõidukohtadel, mis

24. aprillil kella 5.57 ajal hävis Nõos Voika tänaval tulekahjus sõiduauto BMW, mille jäänused päästjad kustutasid. Päästetöö juhi hinnangul võis tulekahju süttida lõbusõitu teinud seltskonna driftimisest, millest rehvid ülemäära kuumenesid.

24. aprillil kella 3.57 ajal põles Põltsamaa vallas Pudivere külas kõrvalhoone ja sellega kokku ehitatud elumaja. Päästjate saabudes oli kõrvalhoone osa hävinud ja elumaja lausleekides. Kustutustöid raskendasid süttinud 200liitrised tünnid, millest osades kütus. Tulekahju kustutati kell 7.23. Inimesed põlengus viga ei saanud. Põlengu tekkepõhjus on selgitamisel. Ennelõunal käisid päästjad kustutamas

2022. aasta esimesel kvartalil toimus kokku 7 raudteeõnnetust, millest 5 olid mootorsõiduki ja rongi kokkupõrked raudteeülesõidukohtadel, teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Peamisteks põhjusteks on olnud sõidukijuhtide tähelepanematus raudteeülesõidukohale lähenemisel ning ebaõige sõidukiiruse valimine, mis ei ole võimaldanud veenduda raudtee ületamise ohutuses. Kõik kokkupõrked toimusid III kategooria raudteeülesõidukohtadel, mis

EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute keskus aitas eelmisel aastal Eestisse tuua 194 miljoni euro väärtuses välisinvesteeringuid, mis aitasid luua üle Eesti rohkem kui 1600 kõrgepalgalist töökohta. Maandatud välisinvesteeringute maht on 2020. aastaga võrreldes ligi veerandi võrra suurem ning loodud töökohtade arv kaks korda suurem. „Välisinvesteeringute projektide realiseerumiseks läheb tavaliselt aastaid

“Eriliselt jälgime sotsiaalmeediat. Nõnda nagu tänavatel, provotseeritakse sealgi agressiooni toetava sümboolikaga ja õhutatakse vaenu,” lausus politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. “Samuti on meie pilgu all liiklus. Me ei luba Eestis taolisi üritusi, nagu näiteks Berliinis, kus sõitis üle 5000 Venemaa sümbolitega auto.” Politsei on Vaheri sõnul 9. mail väljas

„Rasedusest ma suurt ei taibanud, sünnitus oli puhas õudus ja sellele järgnev trauma kogu eluks. Mul puudus ematunne ja olin seesmiselt üleni katki,“ meenutab noor ema aega, mida ükski teismeline ei peaks läbi tegema. Täiesti juhuslikult sattusin rääkima Annelega (43), tubli ja edasipüüdleva kuue lapse emaga. Kui kuulen, et ta

RIA küberintsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) nägi laupäeval terve päev ründeid riigiga seotud veebilehtede vastu. “Rünnati mitmeid veebilehti ning neist igaühe suunas tehti umbes 75 miljonit päringut. See tähendab, et portaale üritati üle koormata mitme tuhande kordse koormusega,” selgitas CERT-EE juhataja Tõnu Tammer. Suurtest numbritest hoolimata oli laupäeval Eesti küberruumis kordades

Prokuratuur saatis kohtu ette ilmateadlase Jüri Kameniku, kes mõjutas tuttavat meest investeerimise eesmärgil võtma laene ja kasutas mehele kuuluvaid dokumente laenutaotluste koostamiseks: raha kandis süüdistatav enda kontole ja kasutas isiklikuks otstarbeks tekitades kogukahju enam kui 20 000 eurot. Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Jüri Kamenikku kelmuses. Süüdistuse järgi mõjutas Jüri Kamenik investeerimise

Politsei peab tõenäoliseks provokatsioone lähema paari nädala jooksul, mil Eestis möödub 15 aastat pronksiöö sündmustest ning toimuvad 9. mai üritused. Teisipäeval möödub 15 aastat pronksiöö sündmustest ja siis saabub 9. mai. Mis võib juhtuda ja millised vastasseisud võivad lahvatada paari nädala jooksul, ei tea keegi. “Ma pean seda üsna tõenäoliseks,