Staažikas poliitik Siim Kallas (RE), kes on varem teatanud, et ta riigikogusse enam ei kandideeri, kavandab märtsis toimuvatel parlamendivalimistel taas kaasa lüüa. “Konkreetselt pole veel sellist otsust, aga sinnapoole kisub,” ütles Kallas ERR-ile. Kuigi selle aasta jaanuaris ütles Kallas, et 2023. aasta riigikogu valimistel ta ei kandideeri, on paranenud tervis

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul otsustas valitsus neljapäeval, et enam kui 1300-l Eestis tulirelva omaval välismaalase tuleb peagi relvast loobuda, vahendab BNS. Läänemetsa sõnul kaotavad Eestis relva omamise õiguse kõik need inimesed, kellel puudub Eesti kodakondsus, mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus või NATO liikmesmaa kodakondsus. Otsus puudutab 683 teiste riikide

Välisminister Urmas Reinsalu märkis, et Schengeni sisepiirile peab tulema piirikontroll, et riigil oleks parem  ülevaade Eestis viibivatest välismaalastest.  “Välisministeeriumi ühene vaade on, et vajame selles osas tugevamat kontrolli ja paremat selgust,” rõhutas Reinsalu.  Ta tõdes, et pärast Ukraina sõja puhkemist on Eestisse liikunud suur hulk inimesi – näiteks üle 40

Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu tõstis kolme baasintressimäära taas 75 baaspunkti ehk 0,75 protsendipunkti võrra. Keskpank põhjendab intressimäärade tõstmist jätkuva vajadusega langetada euroala inflatsiooni kahe protsendi tasemele. Tuleviku vaates teata ECB, et edasised intressitõusud otsutab Euroopa Keskpanga nõukogu lähtuvalt inflatsiooni ja majanduse käekäigust. Panga teatel on praegu inflatsiooni tase liialt kõrge

Taastumise kursil liikuva Tallinki kolmanda kvartali puhaskasum oli koguni 37,9 miljonit eurot, mis on peaaegu sama palju, kui terve 2018. aasta peale kokku teeniti. „Käesoleva majandusaasta kolmanda kvartali tulemused hakkavad viimaks ometi meenutama normaalsust, millega olime harjunud enne koroonapandeemia puhkemist, ning on kindlasti võrreldes viimaste paari aastaga edasiminek. Kvartaalne kasum

Et kooliõed saaksid hakata vaktsineerima lapsi vanema nõusolekuta, aga lapse tahtel, on vajalik, et kooliõed mõistaksid õigusakte ühtemoodi, ütles õiguskantsler Ülle Madise. Õiguskantsleri poole pöördus Eesti kolposkoopia ühing, kes juhtis tähelepanu, et koolilaste vaktsineerimise korralduses on mitmeid puudusi. Emakakaelavähi ja vähieelsete seisundite uurimisega süvitsi tegelevad naistearstid on mures, et nende

42. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3808 inimest, nendest 35%  olid lapsed.  Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 286,3. Laboratoorselt kinnitati kaheksa A-gripiviiruse juhtu. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks, gripiviiruse levik on piiratud. Arstide poole pöördunute üldarv

Loodusetundja Kristel Vilbaste tõdeb, et eelmise aasta lõpu seisuga oli punane kärbseseen Eesti populaarseim ravimtaim, edestades isegi musta pässikut. „Rahva seas levib selle pruukimine maarohuna, ent seene kasutus on läinud kaugele sellest, mis minu meelest mõistlik on ehk välispidisest kasutamisest.“ Raamatu „Meie maarohud“ ja koos Tartu ülikooli farmaatsiaprofessori Ain Raaliga

Heale tervisele luuakse vundament lapse- ja koolieas. Nii nagu on igal inimesel perearst, peaks ka igal õpilasel olema kooliõde. Uurime lähemalt, kuidas aitab kooliõde õpilaste tervist hoida. Kooliõe ülesanded jagunevad nelja suurde gruppi: haiguste ennetamine, tervisedendamine, tervisekontrollid ja esmaabi andmine. Iga teema sisse mahub aga hulganisti ülesandeid, mis kokku moodustabki

Tervisekassa investeerib 2023. aastal kuni kolm miljonit eurot innovaatiliste tervishoiuteenuste mõju hindamisse. Innovatsioonitoetuse eesmärk on saada tõenduspõhist infot tervishoiu rahastamisotsuste langetamiseks, mis võimaldab uued kasulikud teenused kiiremini inimesteni viia.  Tervishoiuteenuste rahastamiseks vajab tervisekassa infot, mis kinnitab, et lahendus annab lubatud tervisekasu, on kasutusmugav ja sellega loodav lisaväärtus ületab täiendavad kulud.