Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamiseks eraldatakse riigieelarvest kohalike omavalitsuste toetusfondi tänavu 21,3 miljonit eurot, mida on üle 2 miljoni euro võrra enam kui aasta varem. Lisaks eraldati üle 600 000 euro lisavahendeid asendushoolduse valdkonna koolitusteks, mida rahastatakse nüüd täielikult riigieelarvelistest vahenditest (varasemalt rahastati neid suures osas Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest).
Selgunud on ka kohalike omavalitsuste 2022. aasta asendus- ja järelhooldusteenuse rahaliste vahendite kasutuse jäägid, mis on võrreldes varasemate aastatega jätkuvalt vähenenud. Kui 2021. aastal jäi kohalikes omavalitsustes kasutamata ca 870 000 eurot, siis 2022. aastal jäi kasutamata ca 393 000 eurot.
Täpsed koefitsientide väärtused erinevate teenusevormide lõikes ning summad, mis aasta alguses kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks eraldatakse, on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt.
Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamisest alates 2024. aastast
Alates 2024. aastast lõpetatakse asendus- ja järelhooldusteenuse riigipoolne rahastamine toetusfondi kaudu. Teenuseid rahastatakse riigi poolt edaspidi tulubaasi ja tasandusfondi kaudu. 2023. aasta lõpus kohalikesse omavalitsustesse eraldatud vahendite jääke ei tagastata ega arvestada ümber, need jäävad kohalikesse omavalitsustesse, kus jäägid on tekkinud.
Asendus- ja järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse korraldatav ja rahastatav teenus alates 2018. aastast. Seaduse jõustumisel nähti ette, et kohalike omavalitsuste kohanemisel uue ülesandega liigutakse toetusfondi põhiselt rahastamiselt üle tulubaasi põhisele rahastamisele. See on kooskõlas põhimõttega, et sihtotstarbeliste toetuste mudelit on riigilt uute ülesannete üleandmisel mõistlik kasutada teatud ajaperioodil, et kohalikke omavalitsusi muutusega harjutada ja tagada teenustasemete säilimine.
Muudatus on kooskõlas ka kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamise strateegilise eesmärgiga. Samuti pakub tulubaasi põhine rahastamine võrreldes tänase süsteemiga mitmeid eeliseid. Eelkõige tagab see kohalikele omavalitsustele suurema paindlikkuse ning võib eeldada, et see tõstab ka kohalike omavalitsuste motivatsiooni panustada enam asendushooldust ennetavatesse meetmetesse. Samuti suunab see omavalitsusi senisest enam otsima võimalusi perepõhise asendushoolduse arendamiseks ja toetamiseks, mis on vajalik eelkõige laste heaolu seisukohalt, kuid mõjutab positiivselt ka kohalike omavalitsuste eelarvet. Samal ajal tagab rahastamise sidumine kohalike omavalitsuste tulubaasiga püsiva eelarve kasvu, mida saab kasutada haavata sihtgrupi vajaduste katmiseks.
Kuigi toetusfondipõhise rahastamise puhul on eeliseks vahendite sihtotstarbelisus ning sellest tulenev sihtgrupi kaitse, on kohalike omavalitsuste omapanus asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamisel alates 2018. aastast pidevalt tõusnud, mis muuhulgas näitab seda, et kohalikud omavalitsused mõistavad järjest paremini kvaliteetse teenuse osutamise vajadust ning soovivad panustada laste ja noorte heaolu tagamisse.
