Maxima annab tänaseks tööd 181 Ukraina põgenikule. Nende hulgas on arvestatav hulk lastega emasid. Eelmisest nädalast muutis Maxima töötingimusi paindlikumaks ka nendele Eestisse jõudnud Ukraina emadele, kelle lapsed on veel väikesed ja kes seni on pidanud jääma ootejärjekorda.
Maxima on alates 9. märtsist palganud 181 Ukraina põgenikku, kandidaatide arv küündib üle 800. „Valdavalt on ukrainlased asunud tööle saalitöötajatena, väiksemates kauplustes ka kassapidajatena. Paljud neist töötavad pealinna Maximates, kuid iga nädalaga lisandub neid ka erinevatesse Maxima kauplustesse üle Eesti,“ kirjeldab Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber. Lisaks on palgatud ukrainlasi nii jaeketi tootmistsehhidesse, logistikakeskusse kui ka kontorisse.
Viimase kolme kuu jooksul palgatud ukrainlaste seas on arvestatav hulk emasid erinevas vanuses lastega. Tallinnas Linnamäe XXX Maximas 11. aprillist saalitöötajana töötav 37-aastane Iryna Hrytsiuk lahkus Ukrainast koos 13-aastase poja ja 15-aastase tütrega 17. märtsil ning jõudis Eestisse 18. märtsil. Lutski linnast pärit Hrytsiuki sõnul oli töö leidmine Eestis lihtne, kuid märksa keerulisem oli elukoha leidmine, kuna päris tihti küsitakse kahe kuu üüri ja tagatisraha ette ning tihti sellist summat Eestisse saabujatel pole.
Samas on Hrytsiuk eestlastele väga tänulik. „Nad on andnud meile võimaluse tunda end sel keerulisel ajal turvaliselt ja praegu mul on hea meel, et ma olen koos lastega paigas, kus on rahu ja vaikus,“ põhjendab naine, kes on varasemaltki mitu aastat kaubanduses töötanud. „Head elutingimused Eestis on loonud ukrainlastele palju häid võimalusi. Kõige olulisem on jääda ise inimlikuks ja hinnata seda kõike,“ rõhutab Hrytsiuk.
Haabersti XXX Maximas 29. märtsist töötav 41-aastane saalitöötaja Alona Sychova lahkus oma Kesk-Ukrainas asuvas kodulinnast Krõvõi Rigist 13. märtsil koos 23-aastase tütre ning 4-kuuse tütrepojaga. Maha jäid nii ema, abikaasa, vend kui vennapoeg. Eestisse, mis oli nende esimeseks valikuks, jõudsid nad 14. märtsil. 13-aastase kassapidaja kogemusega naine leidis Maxima tööpakkumise veebist.
Sychova on oma tööga – nii meeskonna kui töögraafikuga – Maximas rahul, kuna tema jaoks oli see parim tööpakkumine, mis ta Eestis leidis, sest lisaks palgale pakub jaekett oma töötajatele ka muid hüvesid, näiteks tasuta lõunat. Kuigi ukrainlanna usub, et külas on hea olla, on kodus siiski parem. Seetõttu ootab ta väga, et Ukrainasse saabuks taas rahu, sest siis saab ta koju tagasi pöörduda – seda soovib ta üle kõige.
Esimene Maxima Eesti kontorisse palgatud töötaja oli 34-aastane Vitalina Lomatchenko, kes asus 28. märtsil tööle värbajana, toetades personaliosakonda nii ukrainlaste kui teiste kandidaatide värbamisel. Viimased kaheksa aastat Dnepri kaldal Tšerkassõs elanud ukrainlanna lahkus koos 9-aastase tütrega Ukrainast 5. märtsil ja saabus Eestisse 8. märtsil. „Kuna oli naistepäev, siis kinkisid piirivalvurid meile isegi lilli – tulpe –, see oli väga tore,“ meenutab Lomatchenko.
Lisaks sellele, et ta leidis vähem kui kuu ajaga töö Maximas – ja veel sellise, mis võttis arvesse tema varasemat töökogemust –, avanes tema tütrel võimalus hakata viis korda nädalas käima iluvõimlemise tundides, kus neilt tasu ei küsita. „Minu 9-aastane tütar on juba peaaegu iseseisev, ta saab vajadusel omaette koju jääda või ise trenni minna,“ räägib Lomatchenko.
Samas tõdeb ta, et tihti on Maxima tööpakkumise vastuvõtmisel raskusi nendel Ukraina emadel, kel on oluliselt väiksemad, näiteks 3- või 5-aastased lapsed, kuna pakutav töögraafik neile ei sobi. „Mina saan minna ükskõik, millisele töökohale, ükskõik, millise graafikuga ja mu laps kohaneb sellega, kuid naistel, kel on väikesed lapsed, on see märksa keerulisem,“ põhjendab Lomatchenko.
Seda, et töögraafik on Ukraina põgenike värbamisel probleemiks, tõdeb ka Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber. „See on peamine põhjus, miks nad tihti loobuvad meie tööpakkumisest. Seetõttu hakkasime eelmisest nädalast esimestes Tallinna ja Tartu kauplustes pakkuma senisest paindlikumat töögraafikut, et ka need väikelastega ukrainlannad saaksid siiski meie juurde tööle tulla. Seni oleme pannud nad ootenimekirja,“ räägib Kimber.
Maxima on viimase kolme kuu jooksul käivitanud ja viinud ellu mitmeid ukrainlaste värbamist ning nende kollektiivi sulandumist toetavaid tegevusi. Nende hulgas on Ukraina põgenike palkamise teemalised infotunnid nii osakonnajuhtidele kui kaupluste juhatajatele, sobivate infokanalite leidmine töökuulutuste levitamiseks, aga ka kandideerijate nõustamine muu eluolu osas – olgu see siis ajutise kaitse taotlemine, majutus või lastehoid. Lisaks toimub iganädalaselt e-koolitus palgatud ukrainlastele.
„Meile seni tööle kandideerinud ukrainlased on väga huvitatud esimesel võimalusel tööle asumisest, nad tunnevad juba huvi ka eesti keele õppimise ning kogukonda sulandamise vastu. Meie kaupluste juhatajad on viidud tekkinud olukorraga väga hästi kurssi, nad soovivad olla neile töö pakkumisel nii paindlikud kui võimalik ning teevad omalt poolt kõik, et uued töötajad kiiresti sisse elaksid,“ räägib ettevõtte personalijuht.
Kimber rõhutab, et Ukraina põgenike tööle värbamise protsess on Maximas samasugune nagu kohalikele töötajatele ning neile kehtivad täpselt samad palgatingimused, mis ettevõte maksab kohalikele. Palgatasemed sõltuvad üksnes ametikohtadest, kuhu nad asuvad. Lisaks on ukrainlastel õigus kõigile teistele hüvedele, mida Maxima oma töötajatele palga kõrval pakub. Ta kinnitab, et ettevõttel on ukrainlastele jätkuvalt tööd pakkuda. Kokku on Maximal Eestis ca 190 vaba töökohta.
Maxima on Baltikumi suurim jaekaubandusettevõte. Eestis annab ettevõte tööd ligi 3700 inimesele. Igapäevaselt teenindavad Maxima kauplused keskmiselt 140 000 eestimaalast. Ettevõte tegutseb Eestis 2001. aastast, olles tänaseks üks suuremaid siinseid tööandjaid ja maksumaksjaid.
Foto: Ukrainlannast värbaja Vitalina Lomatchenko töötab Maximas märtsi lõpust. Ta tuli Eestisse koos 9-aastase tütrega. Autor: Maxima Eesti
Video: https://youtu.be/ZbHxJ1mdohI (Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber räägib ukrainlaste palkamisest ja kaasamisest meeskonda) Autor: Eesti Tööandjate Keskliit
