Tahtmatud liigutused
Harvadel juhtudel võivad antidepressantide kasutamisega kaasneda tahtmatud liigutused: lihasvärinad, tõmblused, võimetus paigal püsida, parkinsonism (jäsemete jäikus ja tõmblemine, lohisev kõnnak, lihtaste sundliigutused). Enamasti esinevad need sümptomid vanematel inimestel ning neil, kes tarvitavad fluoksetiini ja tsitalopraami – antidepressante, mis püsivad organismis kõige kauem.
Ravimite koostoime
Maks lagundab antidepressandid teatud ensüümide toimel, mida tuntakse tsütokroom P450 süsteemi nime all. Sidudes neid ensüüme, võivad antidepressandid konkureerida mõne teise ravimiga, mis kasutab sama lagundamisprotsessi. Tulemuseks on antidepressandi taseme tõus veres ning ravimi pikema-ajaline toime. Antidepressante välja kirjutavad arstid peaksid kindlasti teadma ka teistest ravimitest, mida patsient tarvitab. Ainult nii saab määrata optimaalse antidepressandi annuse.
Antidepressantide kasutamine vanematel inimestel
Selektiivselt serotoniiniretseptoritele toimivad antidepressandid on vanematele inimestele ohutumad kui näiteks tritsüklilised antidepressandid. Need ei põh-justa südame rütmihäireid ning tekitavad väga harva peapööritust, mis võib põhjustada kukkumist. Samas on vanemate inimeste maksafunktsioon alanenud, mis võib tähendada suuremat riski ravimite koostoimes. Sellest tulenevalt taluvad vanemad patsiendid paremini kiiresti lagunevaid ravimeid.
Antidepressantide toime vähenemine
Kõigi antidepressantide toime võib pärast kuude- või aastatepikkust tarvitamist väheneda. Mõnikord on see seotud sellega, et aju vastus ravimile väheneb. Sellist nähtust kutsutakse tolerantsi kujunemiseks. Olukorra lahendab ravimiannuse suurendamine või selle asendamine mõne muu preparaadiga, mille toimemehhanism erineb eelmisest.
Kasutamine raseduse ajal
Mõned (kuigi mitte kõik) uuringud on leidnud, et keskmisest suurem risk sünnitada enneaegne või liiga väikse sünnikaaluga laps on naistel, kes tarvitavad raseduse ajal (eriti viimasel kolmel raseduskuul) antidepressante. Sündides võib vastsündinu kannatada võõrutusnähtude all, nagu ärevus, nutt, värisemine ning vahel ka krambid.
Ühes uuringus on leitud, et viimastel raseduskuudel paroksetiini kasutanud naistel sünnib enam hingamispuudulikkusega lapsi. Haigusnähud väljenduvad enim esimestel elupäevadel ning kaovad enamasti esimese elukuu lõpuks.
