On eeskujusid, mida järgida, ja eeskujusid, mille järgimisest hoiduda. Eesti oli üks vähestest riikidest, kus maksumaksja panku toetama ei pidanud.
Meie esimene prioriteet peab olema Eesti investeerimiskliima hoidmine mitte lihtsalt heana, vaid väga heana. See on eeldus majanduskasvuks ja sedasi pareneb ka meie riigieelarve seis. Majanduse väljavaated maailmas ja meie lähinaabruses on heitlikud.
Mitmed investeerimisotsused on selle heitlikkuse pärast pandud ootele, kuid neist ei ole loobutud. Välisnõudluse mõjutamine ei ole meie võimuses, kuid kohaliku investeerimiskindluse andmine on ning sellest sõltub, kas ootele pandud investeeringud teostuvad või jäävadki tegemata.
Lihtsa lahendusena tunduvad ettepanekud suurema kasumiga majandussektorite erakorraliseks maksustamiseks, et täita riigi rahakotti, ei loo usaldust ega väärtust ning töötavad üheselt vastu investeerimiskidluse loomisele.
Meenutuseks neile, kes toovad Lätit või Leedut eeskujuks pankade kasumite erakorraliseks maksustamiseks, siis Läti vajas viimase finantskriisi ajal IMFi abiprogrammi, et kapitalipuuduses pangandus ja riigi majandus kokku kukkumisest päästa. Leedu pidi aga maksma riigivõla eest kahekohalist intressimäära. Eesti oli üks vähestest riikidest, kus maksumaksja panku toetama ei pidanud. On eeskujusid, mida järgida, ja eeskujusid, mille järgimisest hoiduda.
Korras riigirahandus ja madal riigivõlg on üks kaalukatest riigiriski ja seeläbi erainvesteeringute hinda mõjutavatest teguritest. Erainvesteeringute maht ja kvaliteet on omakorda majanduskasvu mootoriks.
Just pankadel on nende investeeringute rahastamisel keskne roll ning seetõttu oleks pankade erakorraline maksustamine kokkuvõttes eelarvetulusid vähendav mitte suurendav samm. Keskendume sestap lisandväärtuse ehk majanduse mahu kasvatamisele.
Näitlikustamiseks: kolme miljardi jagu suurem SKP tähendab sama maksukoormuse juures miljardi jagu suuremat laekumist riigieelarvesse.
allikas: reform.ee
